Selleks, et ühiskond toimiks kõige paremal viisil, vajame toimivat majandust. Seetõttu vajame ka inimesi, kes mõistaksid majandusvaldkonna toimuvad protsesse, oskaksid neid analüüsida ning teha seeläbi kõige paremaid otsuseid.
Nii vajab Eesti ka eksperte, kes aitavad nii riigil kui ka erasektori ettevõtetel mõista majanduses toimuvad protsesse, et neile adekvaatselt reageerides suuri majanduse kõikumisi ennetada või leevendada.
Me peame teadma, kuidas toimib majandus riigi ja globaalsel tasandil. Vaja on oskusi, kuidas analüüsida sisukalt majandusnäitajaid ja kliendiandmeid, mida infoühiskonnas kogutakse aina suuremates kogustes.
Selliseid tõelisi spetsialiste, kes oskavad analüüsida ja modelleerida keerukaid majandusprobleeme ning langetada nii läbimõeldud otsuseid, koolitataksegi välja TalTechi majandusanalüüsi magistriprogrammis, eestikeelses päevaõppes.
Majandust mõjutavad ootamatutest teguritest alguse saanud protsessid
TalTechi majandusanalüüsi õppekava programmijuhi dotsent Merike Kuke sõnul mõjutavad majandust pidevalt protsessid, mis saavad alguse ootamatutest teguritest.
“Toome näiteks COVID-19 pandeemia, mille tõsidust poolteist aastat tagasi keegi ei osanud ennustada, või käesoleva aasta märtsi lõpus aset leidnud Suessi kanalid laevaliikluse ummik, mille mõju logistikasektoris on tunda veel pikka aega,” toob Kukk välja viimase paari aasta majandust raputanud juhtumid.
Koroonakriis näitab Kuke sõnul selgelt seda, kuidas situatsioon on üksikutele sektoritele andnud tunduvalt tugevama löögi kui majandusele tervikuna. “Turismisektor, majutus, toitlustus ja meelelahutus on saanud väga suure põntsu, kuid IT-sektor ja finantssektor on näidanud head kasvu,” toob Merike Kukk vastukaaluks välja ka sektoreid, mis on vastupidiselt hoopis kasvanud.
Kriisi mõju hindamine
“Majandus liigub tsüklites, tõusule järgneb langus, kuid mis saab langusele otsustavaks teguriks ning kui laiapõhjaline saab olema langus, on väga keeruline hinnata,” selgitab Kukk majanduses toimivaid keerulisi protsesse. Ta lisab, et majanduses on praegu jätkuvalt palju määramatust, kuna ei ole teada, milliseks kujuneb epidemioloogiline olukord sügisel.
Hindamaks COVID-19 kriisi mõju majandusele tervikuna, on majandusanalüüsi õppekava programmijuhi sõnul vaja mõista, kui suures ulatuses kasvutendentsis olevad majandussektorid kompenseerivad kannatanud sektorite languse.
“Kuigi hulk inimesi on töö kaotanud, siis teise osa inimeste sissetulekud on jälle jõudsalt kasvanud,” märgib Kukk. Tema sõnul olid aasta tagasi küll majandusprognoosid pessimistlikumad, kuid tegelikkuses langes 2020. aastal majandus kardetust vähem.
“Samuti on hea üllatus, et selle aasta esimeses kvartalis on kaubandus suutnud kasvada vaatamata piirangutele,” kommenteerib Merike Kukk. Ta lisab, et põhjuseid, mille abil on kasv saavutatud, vajab veel täpsemat uurimist.
Iga majanduskriis on erinev
Iga majanduskriis on tingitud erinevates teguritest. Kui 2009. aastal sai kriis alguse USA eluasemeturult liikudes finantssektorisse ja sealt edasi reaalmajandusse. Majanduslangus tabas Eestis kõiki majandusharusid.
COVID-19 seotud majanduskriis on teistsugune, kus ühed sektorid on märgatavalt võitnud ja teised kaotanud. “Kui eelmisel aastal kardeti Eestis ka langust kinnisvaraturul, siis tänaseks on kinnisvarahinnad hoopis tõusnud ning analüütikud viitavad buumi ilmingutele,” räägib Merike Kukk.
Ta nendib, et kinnisvaraturul toimuv kasv ei lähe tegelikkuses kokku COVID-19 seotud ebakindlusega. “Me ei tea täpselt, miks on kinnisvarasektor langusest pääsenud,” lisab ta.
Samamoodi on ka finantssektorist kriis praegu mööda läinud, laenude tagasimaksmisega ei ole ettevõtetel ega eraisikutel suuri probleeme tekkinud. “Doominoefekti, kus probleemid finantssektoris võimendavad probleeme reaalmajanduses ja vastupidi, pole erinevalt eelmisest kriisist toimunud,” märgib Kukk.
Majandusprotsesse mõistes on võimalik probleeme ennetada
Kui mõista paremini majanduses toimuvaid protsesse ning osata neid hinnata, siis on võimalik ka kõige suuremaid probleeme ennetada. “Probleeme ei tekita majanduses ja finantssektoris ainult suured langused, vaid ka liiga kiired tõusud,” toonitab Kukk.
Kui praegu nähakse kinnisvaraturul liigset kasvu, siis analüütikud soovitavad seda ohjeldada hoidmaks ära hilisemaid järske languseid. “Järsud langused võivad doominoefektina jõuda teistesse sektoritesse,” selgitab Kukk. Ta lisab, et analüüsist kasu saada, peab oskama näha suurt pilti, millised kõikumised käivitavad uusi protsesse ning kuhu see kõik välja võib jõuda.
Siinkohal on palju abi andmetest. TalTechi programmijuhti sõnul on andmemahud pidevalt kasvanud ning analüüsimeetodid pidevalt arenenud. “Kuigi täna teevad palju ära arvutid, siis sisukaks analüüsiks on siiski vaja inimese abi – analüütikut, kes teab, millised küsimusi esitada, mida on andmete abil võimalik analüüsida ja ning millele on võimalik sobivate meetodite abil vastuseid leida,” selgitab ta majandusanalüütikute vajalikkust meie ühiskonnas.
Konkurentsieelis ebakindlas majandusolukorras
Majandusanalüütikud on olulised nii riigi kui ettevõtete jaoks. “Väga oluline on mõista, kuidas käituvad majanduse pöördepunktides ettevõtete kliendid, aga selleks on vaja teada, millised majandusprotsessid kliente mõjutavad,” põhjendab Merike Kukk analüütikute olulisust ka erasektori jaoks.
“Targad otsused, mis põhinevad analüüsil, annavad ettevõtetele konkurentsieelise eelkõige ebakindlates majandusolukordades,” lisab ta.
TalTechi majandusanalüüsi magistrikava eesmärk on anda põhjalik majandusteaduslik haridus koos praktiliste oskustega. Õppekaval on väga tihe koostöö nii era- kui avaliku sektoriga, õppeainete väljaarendamisesse ja õpetamisesse on kaasatud Eesti Panga, Rahandusministeeriumi, Praxise, Swedpanga ja SEB esindajad.
Enamik õppejõududest on noorema põlvkonna doktorikraadiga teadlased, kellel lisaks tugevatele teoreetilistele teadmistele on olemas ka praktiline töökogemus erinevates majandusvaldkonna ettevõtetes. Tutvu õppekavaga siin.
