Cleveron Challange’il osalevad firmad annavad aru, kuidas neil vahepealsel ajal läinud on ning kaugele on toote arendamisega jõutud. Seekord räägib oma tegevusest meeskond Snowwipe.
Esimese kuu aja jooksul on palju energiat läinud roboti mehaanika ja riistvara valikule ja arendamisele ning paralleelselt oleme välja töötanud ka toote kasutusstsenaariumeid.
Üsna varajases faasis tegime tootedisaini osas kaks strateegilist otsust: meie robot liigub roomikutel ja saha asemel kasutame harjaseid. Kui roomikute kasutamisel talvistes oludes on mitmeid eeliseid, siis saha vahetamine harjaste vastu teeb toote oluliselt keerulisemaks. Just harjaste endi ja ülekande disain ongi võtnud meil enim aega. Miks siis ikkagi harjased? Esiteks muudab harjaste kasutamine lume „kogumise“ lihtsamaks.
Harjaste tööpõhimõttel visatakse lund koguaeg ettepoole nii kaua kuni ta jõuab „õigesse“ kohta. St sõltumata lume kogusest või konsistentsist saame me kasutada üsna lihtsat algoritmi ala puhastamiseks. Saha puhul tuleb lumi kohe ära viia, kui sahk täis saab ja see „täis“ võib erineda oluliselt sõltuvalt lume konsistentsist.
Näiteks lörtsise ilma puhul võib sahk oma jõudluse kaotada palju varem kui pehme lume korral, mis tähendab, et algoritm ise peab olema keerulisem ja targem. Teiseks on harjastel palju puhastusfunktsioone. Nt saab sama robot lume sulades puhastada tolmust teelappi või sügisel garaaži esise lehtedest puhtaks teha.
Oleme meeskonnaga väga pingsalt püüdnud välja töötada ka toote tüüpilist kasutusstsenaariumit. Mitu erinevat objekti lõppkasutaja karbist välja tõstab? Kuidas ta need ühendab? Kuidas robot saab teada, mis ala tuleb puhastada? Usume, et just kasutusstsenaarium määrab sellelaadse toote edukuse turul. Oma meeskonnaga oleme selles osas jõudnud üksmeelele ja loodame just seeläbi üllatada. Selle kallale saame aga asuda alles siis, kui robot puldiga liigub.
Kuna meeskonnas on rollid hästi ära jaotatud, siis oleme paralleelselt suutnud tegeleda ka roboti autonoomse funktsionaalsuse arendusega. Selleks oleme välja töötanud simulatsioonikeskkonnas esmase mudeli, mille põhjal suudab robot edukalt läbi käia kogu ette antud ala. Edasi jääb testida seda mudelit reaalsel seadmel ning võrrelda ette antud trajektoori tegelikkusega.
Peagi avaldame ka mõned blogipostitused arenduskäigu kohta, mis kindlasti annavad oluliselt parema ülevaate meie tegemistest.
