Tõelise kodukino kogemuse hankimisel peavad inimesed sageli tegema valiku 5.1 surround ning 7.1 surround helisüsteemide vahel. Millised on põhilised nende vahel olevad erinevused ning millisel juhul tasub emba-kumba üle teise eelistada?
Klassikaline 5.1 surround süsteem koosneb viiest kõlarist, millest kolm on paigutatud ette ning kaks külgedele. Lisaks on seal juures veel basskõlar. 7.1 seevastu on täpselt samasugune, ainult et sellel on juures kaks tagumist surround kõlarit.
Kõige parema tiitlit ei saa tegelikult kummalegi omistada ning nende kasutegurid sõltuvad tihti sellest toast, kuhu nad üles seatud on ning isiklikest eelistustest. Kuigi 7.1 võib helikogemusele korralikult sügavust ning isikupära lisada, võib kehv paikasättimine või ruumi iseärasused kuulamise sootuks ära rikkuda.
5.1 süsteem täidab kenasti enamike vajadused
Kahe lisakõlari paigaldamine ei anna garantiid, et helikogemus tingimata paremaks muutub. Vähe sellest, võivad 7.1 süsteemi tagumised kõlarid väiksemates tubades hakata eesmiste ees domineerima, muutes näiteks dialoogi kuulamise väga keeruliseks.
7.1 lahendused on tavaliselt ka mitu korda kallimad ning on paigaldamise poolest aeganõudvamad ning raskemad. Kõige paremini töötavad need suurtes ruumides, kust 5.1 surround’ist väheseks jääb.
5.1 süsteemid on aga palju levinumad, mispärast leiab nende paigutamise, monteerimise ning probleemide kohta kordades rohkem informatsiooni. Eksisteerivad isegi eraldi spetsialistidest ja entusiastidest koosnevad kogukonnad ja foorumid, kus lahkelt nõuandeid jagatakse.
5.1 süsteem sobib ka neile, kes soovivad vähem juhtmetega mässata. Tavaliselt tulevad tooted karbist välja juba kokkupandult, jättes kliendile vaid ühendamise rõõmu.
Paigaldamisel tuleb silmas pidada erinevaid nüansse
Kui tegu on suurema, lausa väikest halli meenutava toaga, siis võib 5.1 puhul võimsusest ja ulatusest puudu jääda. Eriti, kui kuulamispiirkonna taga on palju tühja ruumi. Seepärast tasubki süsteemi valimisel ning paigaldamisel esimese asjaoluna hinnata toa suurust.
Öeldakse, et kui tuba on suurem kui umbes 30 ruutmeetrit ning valdavalt mööblivaba, sis toimib 7.1 kõige paremini.
Tähtis on ka mööbel ning ümbritsevad esemed. Kõvad materjalid, nagu lauad, toolid, riiulid ning näiteks puidust esemed lasevad helil “põrgata” ning võivad seeläbi kogemust pärssida.
Ning kuigi see on väga harv juhus, võib mõni esitletav film või muusikapala olla üles ehitatud 7.1 süsteemile, mis läbi 5.1 süsteemi kõlades imelikuna tunduda võib.
Pärast ühendamist vajavad helisüsteemid ka kalibreerimist. Tavaliselt suudavad seadmed seda automaatselt ise teha, ent need võimalused on olemas sageli vaid 7.1 surroundi peal.
Heliriba on odavam, ent mitte nii kvaliteetne
Surround helile on kõige tuntumaks alternatiiviks heliriba ehk soundbar. Võrreldes suurte süsteemidega on need väga kompaktsed ning kiirelt ja lihtsalt paigaldatavad. Tänu sellele saab neid ka mugavamalt transportida.
Ka hind on nende juures üks olulisi tegureid, sest kvaliteetse heliriba võib kätte saada vaid mõnesaja euro eest. Väiksemates tubades töötavad korralikud ribad tavakasutaja jaoks piisavalt hästi ning võib juhtuda, et isu suurema väljapaneku järgi ei tekigi.
Ülimast kvaliteedist, paindlikusest ning superkogemusest jääb sellel siiski puudu, kuna kõik kõlarid on hoolimata kasutatud tehnoloogiatest paigutatud ikkagi ühe korpuse (riba) sisse.
Siinkohal peab helisüsteemi otsija lihtsalt otsa vaatama enda vajadustele ning arutlema, et kui sügavale oma kodukino loomisega minna on vaja.
