Üha enam inimesi valib randmel kandmiseks analoogkella asemel nutika variandi. Näitab ju nutikell lisaks ajale ka hulgaliselt muud informatsiooni, mis igapäevatoimetustes ja trenni tehes kasuks võib tulla.

Elisa seadmete tootejuht Kirill Šapošnikov annab ülevaate peamistest teguritest, mida nutikella valides peaks jälgima, et igaüks oma uue nutiajanäitajaga rahule jääks.

Nutikell, aktiivsusmonitor või spordikell?

Nutikellad on randmel kantavate seadmete seas ühed tuntumad, kuid tegelikult jagunevad need seadmed kolme kategooriasse: spordikell, aktiivsusmonitor ja nutikell.

“Poes valikuid tehes võib selguda, et kuigi ostma tuldi nutikella, tahab inimene tegelikult hoopis spordikella või aktiivsusmonitori või vastupidi,” sõnas Šapošnikov.

Nutikell on tema sõnul aktiivsusmonitori ja spordikella kuldne kesktee, mistõttu enamik otsustabki just selle kasuks.

Mis andmeid sa kellalt soovid?

Seega tuleks nutikella valima hakates esimese asjana endale selgeks teha, missugust infot kell võiks sulle anda ja millised oleksid toredad lisad. Kasutajale, kes soovib saada vaid peamisi teavitusi (keegi helistab, SMSid) ja unestatistikat, sobib ka aktiivsusmonitor.

Sellega üldiselt lihtsamate kellade funktsioonid piirduvad ning peab arvestama, et erinevate rakendustega ühildumine ei pruugi olla toetatud või on vaevaline.

Kui sulle on kõige tähtsamad võimalikult täpsed liikumisaktiivsuse andmed, siis tuleb vaadata spordikellade poole. Reeglina on spordikelladel üpris lai valik erinevaid trennirežiime, alustades jooksust ja lõpetades sõudmisega.

Tõsisemale sportlasele sobib Elisa valikust Garmini spordikell Fenix 6X. Sel seadmel pole edevat värvilist ekraani ega puutetundlikkust, kuid see-eest on varustatud väga täpsete anduritega ning pakub trennijärgseid analüüse ja soovitusi. Kella ekraan on valmistatud tugevast safiirist, mida on üsna raske kriimustada.

Kõige populaarsem seade ehk nutikell on mõeldud asendama tavalist käekella. Nende puhul on disainile ja välimusele pandud rohkem rõhku, et kell sobiks nii pintsaku kui ka T-särgi juurde.

Mida lisaks hinnasildile vaadata?

Nutikellade, nagu ka enamike teiste nutiseadme puhul, tasub jälgida hinna ja kvaliteedi suhet. Reegel, et mida odavam, seda vähem erinevaid funktsioone ja andureid, kehtib ka kellade puhul.

Enamike nutikellade hinnad jäävad 150–500 euro vahemikku. Hinda tõstavadki just eelnimetatud andurid ja lisafunktsioonid, kuid ka koostekvaliteet ehk materjalid ja tooteprotsess. Šapošnikov rõhutab siiski, et lisaks hinnale tuleks tähelepanu pöörata ka kella muudele omadustele.

Kõigepealt tasub välja mõelda, millised andurid peaksid kellal kindlasti olema. Nendega tutvumiseks võiks vaadata erinevaid kellasid, nii odavama kui ka kallima otsa omi, et valikutega kursis olla. Näiteks mängib väga suurt rolli see, kas nutikellal on ka GPS ehk võime asukohta määrata ilma nutitelefonita.

Üks viimase aja populaarsemaid uuendusi on “kukkumisandur”, mis koos kiirendusanduri ja güroskoobiga teeb kindlaks, kui inimene on kukkunud ega reageeri enam ümbritsevale. Kell saadab selle peale SOS-sõnumi kindlaksmääratud hädaabikontaktile. See funktsioon on eriti hea näiteks vanema põlvkonna kasutajatele.

Üks kõige olulisemaid faktoreid — aku

Kuna nutikell töötab aku pealt, siis tuleb seda ka laadida. Siin on oluline, et inimene mõtleks läbi, kui palju ta iga päev kella aktiivselt kasutab ehk kui kaua peaks aku minimaalselt kestma.

Kui soovid kella laadida harva, siis jäävad mõned mudelid valikust välja. Pika akukestvusega on näiteks Huawei Watch GT 2 seeria  nutikellad — meeste kella (46 mm) aku võib olenevalt kasutusintensiivsusest vastu pidada 10–20 päeva ja naiste kella (42 mm) aku 5–10 päeva.

Seevastu Apple Watchi aku peab maksimaalselt vastu kaks päeva. Samuti ühildub see vaid iPhone’idega. Samasse kategooriasse liigituvad aku kestvuse järgi ka Samsung Galaxy Watch seeria seadmed.

Võrdluseks – puhtatõulise spordikella Garmin Fenix 6X aku peab vastu ligi 14 päeva.

Kokkuvõttes võiks nutikella ostma asudes esitada endale järgmised küsimused:

• Miks mul on vaja käel kantavat nutiseadet?
• Mida ma sellelt ootan?
• Millist infot soovin kellal näha?
• Kuidas seade mu elu lihtsamaks teeb?

Kui nendele küsimustele on vastatud, siis on õige hetk astuda poe uksest sisse ja pöörduda teenindaja poole, kes aitab leida parima sobiliku lahenduse.