Elisa blogi

Ekspert selgitab: mida teeb telefonis lennurežiim ja miks seda lennukites nõutakse?

Miks ei lubata osa aja lennust telefoni kasutada?Foto: Shutterstock.

Lennuki pardale minnes on lennumeeskonna üks esmaseid teateid reisijatele telefoni väljalülitamine või lennurežiimi panemine. Enamik meist seda mõistagi ka järgivad, ent mis on põhjus selle taga? Eesti lennundusettevõtte Xfly turunduse, kommunikatsiooni ja jätkusuutlikkuse juht Toomas Uibo selgitab asja lähemalt.

Mis on lennurežiim?

Kuna lennurežiim meie igapäevases elus reeglina kasutust ei leia, siis võib tekkida ka küsimus – mida see funktsioon üldsegi teeb? 

Lennurežiim lülitab automaatselt välja mobiilsideühenduse, WiFi, Bluetoothi ja NFC ehk lähiväljaside. Seega pole võimalik teha kõnesid, saata sõnumeid ning kasutada interneti. Küll aga saab kasutada muid rakendusi, mis ei nõua mobiilsideühendust: kuulata muusikat, mängida mänge, vaadata filme jne. 

Toomas Uibo sõnul on tegemist juba päris pikalt arutatud teemaga ning tõdeb, et arvamuste paljusus on vägagi kirev. Eeskätt tõstatavad küsimust reisijad ise, kuna see puudutab nende enda mugavust.

“Ühest küljest võib ju öelda, et kui mobiiltelefonid ja muud raadiolaineid kasutavad elektroonilised seadmed mõjutaksid otseselt lennuohutust, siis korjataks need enne lennukisse sisenemist reisijatelt ära. Samas jällegi, kui lennunduses on olemas piisav tõenäosus, et midagi võib lennuohutust mõjutada, siis kindlasti valitakse alati ohutum lähenemine. Sellest peavad ka reisijad aru saama,” räägib Uibo.

Mis juhtub, kui unustad lennurežiimi sisse lülitada?

Uibo sõnul pole siiani teada ühtegi tõsist intsidenti, veel vähem lennuõnnetust, mis oleks põhjustatud elektrooniliste seadmete kasutamisest lennu ajal. Ka päris mitmed lennufirmad juba lubavad stardi ja maandumise vahepealsel ajal elektroonikaseadmeid kasutada. 

Starti ja maandumist nimetatakse aga lennukriitilisteks faasideks ja need on hetked, kus statistiliselt juhtub ka kõige sagedamini tõsisemaid intsidente ning õnnetusi. 

“Allpool kolme kilomeetrit kehtib pilootidele veel näiteks ”steriilse kokpiti reegel” , kus on lubatud ainult protseduuriline dialoog, kuna läbitakse lennukriitilist faasi. Halva nähtavuse korral juhindub nii lennuk kui piloot üksnes pardal olevatest instrumentidest, mis võtavad vastu maalt tulevaid raadiosignaale.” 

“Täppismaandumiseks vajalikud seadmed on ülitundlikud ja väiksemgi vale näit võib põhjustada lennuki kõrvalekaldumist maandumistrajektoorist. Siinkohal ei käi jutt enam mitte meetritest, vaid sentimeetritest. Seega peame tegema kõik võimaliku, et sellist hälvet ei tekiks. Reisija saab siin ohutuse tagamisele kaasa aidata järgides lennumeeskonna käske,” selgitab ta.

Tähtis on lennukriitilistes faasides ka lennureisijate tähelepanuvõime säilitamine, sest ohu korral peavad nad adekvaatselt ja kiirelt reageerima pardapersonali käskudele. 

“Olles süvenenud arvutiekraanile või kuulates muusikat stardil ja maandumisel, on reisija tähelepanu ümbritseva suhtes tunduvalt madalam. Lennundusajalugu teab õnnetusi, kus ka sekund võib päästa inimelusid. Seetõttu on igati mõistlik ka selles tähenduses elektrooniliste seadmete kasutamisest hoiduda,” räägib Uibo. 

Xfly turunduse, kommunikatsiooni ja jätkusuutlikkuse juht ei välista seda, et tulevikus võib piirang nutiseadmete kasutamisele kaduda, kui lennufirmad suudavad regulaatorite tõestada, et nende kasutamine on täiesti ohutu. 

Seniks aga soovitab Uibo järgida lennufirmade reegleid, sest nende eiramise korral võivad tekkida suured ebameeldivused ja meeldivast lennureisist võib saada üks halb unenägu.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.