Tootearendus on lõpmatu protsess, kinnitab äri- ja tehnoloogiafestivali sTARTUp Day 2017 esineja ning Elisa Eesti uute teenuste juht Kertu Kriisk. See protsess algab turu tundmaõppimisega, jätkub toote loomisega testimisest ja tükkideks laiali lammutamisest, et see uuesti ja paremini kokku panna ning järgmisele testimise ringile minna. Kuidas see protsess võimalikult efektiivseks muuta? Elisa on vaatamata sellele, et tegemist on suurettevõttega, otsustanud seda õppida startup´idelt.

Tootearenduse protsess peab olema pidevas muutumises, et püsida konkurentsis ning tagada kliendirahulolu. Seetõttu töötatakse Elisas iga päev selle nimel, et tootearenduse meetodid oleksid võimalikult efektiivsed ning teenused üha enam kliendile lähemal ja kätte saadavamad.

Aeg, mil tootearendus toimus pelgalt paberil ja koosolekul osalevate inimeste peades, on eilne päev. “Tänapäeval on meie uus normaalsus see, et koosolekulaua taga püsitatud hüpoteese kontrollime reaalsete klientide tagasisidega ning tihtilugu pakume oma klientidele lahendusi, mis on alles valmimisjärgus,” selgitab Kriisk protsessi. Seda ikka selleks, et juba arenduse käigus fikseerida suund, millega jätkata ning kas senini välja töötatud lahendus ka päriselt klientide elu paremaks muudab.

Parimad ideed töötajatelt ja klientidelt

Kertu sõnul tulevad parimad uute toodete ideed klientidelt ning Elisa oma töötajatelt. Säärases suurettevõttes on ääretult palju erinevaid inimesi ja ideid ning Kertu ja tema tiimi ülesandeks on selles protsessis olla ideede inkubaator. See tähendab võtta vastu kõik mõttevälgatused, neid väärtustada ning neid äriliselt sünteesida.

Näiteks sünnivad uued ideed projektis “Elisa idee garage”, mida koostöös Garage48 asutajatega oma töötajatele korraldatakse. See on kahepäevane ajurünnak, kus kõigil töötajatel on võimalik esitada oma ideid, ükskõik kui algstaadiumis need ka poleks. Üheskoos valitakse neist välja kõige huvitavamad, mille ümber moodustatakse projektirühmad, kes ideed edasi arendama hakkavad. “See kõik on hästi startupilik – võtame startupi maailmast tuntud laheda tööinnu, paneme kokku aktiivsed inimesed ja head mõtted ning läheme nii-öelda õhukesel meetodil kas kiiresti õnnestuma või põruma,” räägib Kriisk. Nii on näiteks seistud bensiinijaamades ja pakutud toodet, mida tegelikult veel olemaski ei olnud. Kuna toote sihtgrupiks olid autoomanikud, saadi niimoodi väärtuslikku tagasisidet, mille abil ideid valideerida.

Kuidas jõuavad ideed kliendini?

Ideede valideerimiseks ja toodete turusobivuse testimiseks püüab Elisa oma arenduses olevaid teenuseid müüa. “Parimal juhul teeme valmis ainult toote prototüübi ning illustreerime müügijuttu piltide ja kirjeldustega. Läbi selle vaatame, mida arvab klient siis, kui temalt päriselt ostuotsust oodatakse,” kirjeldab Kriisk müügiprotsessi. “Võtame selle tagasiside ja paneme kokku uue teenuslahenduse ning testime uuesti. Niimoodi iteratsioonidega jõuame kas turule sobiva tooteni või järeldusele, et selle toote jaoks ei ole kas õige aeg, õige turg või õige tehniline lahendus.”

Tänapäeva infomüra keskel on kliendi tähelepanu võita aga küllaltki keeruline. Kertu räägib, et kuigi toode võib olla maailma kõige vingem, paljud kasutajad seda soovitavad ning ka ratsionaalselt on tegemist parima tootega, siis leidub ikkagi kliente, kes pole sellest mitte midagi kuulnud. Seda põhjendusega, et elu on hirmus kiire. “Nii leiame endiselt kliente, kes unistavad ilma pankrotti minemata võimalusest lugeda uusi raamatuid sama lihtsalt nagu vahetada telekanaleid, aga pole kuulnudki Elisa Raamatu loe-palju-jaksad äpist, mida selle paljud kasutajad armastavad,” imestab Kriisk.

Koostöö startup´idega viib eduni

Startupilik mõtteviis on osaks Elisa igapäevatööst. Kriisk selgitab, et oma tootearenduse meeskondadega on nad ise justkui ettevõtjad ettevõtte sees ning seetõttu on nad otsustanud end rohkem väljapoole avanud. “Olgugi et Elisa on tööandjaks üle 1000-le inimesele on meie eesmärgiks säilitada võimalus kiireks ja lihtsaks asjaajamiseks,” selgitab ta. See tähendab, et soovi korral saab töötaja otse suhelda näiteks äriarendusjuhiga – ilma igasuguse bürokraatia ja ajakuluta.

Koostööst startup´idega räägib Kriisk, et kuna Elisa tiim üksi ei saa olla päris iga valdkonna asjatundja, on nad väga huvitatud strateegilisest koostööst valdkondades, milles ise spetsialistid olla ei suudeta. Sealjuures suurimat heameelt tekitab see, kui mõni startup, kellega koostööd tehakse, tekitab justkui brother from another mother tunde – justkui oleks õlg-õla kõrval juba aastaid koos töötatud.

“Töötame igapäevaselt koos mitme startupiga väga erinevatest valdkondadest – nii padutehnilised insenerilahendused, millele aitame välja töötada turundus- ja tootestamisvõimalusi kui ka teenuskontseptsioonid, mida üheskoos kliendi vajadustest lähtuvalt modelleerime ja oma kliendibaasil pidevalt testime,” räägib Kriisk.

Kas aga iga tootearenduse idee vormub lõpp-produktiks? Kindlasti mitte. Kertu sõnul on enimlevinud toorearendusvigu emotsionaalne suhtumine ideedesse – kui mingile projektile on kaua aega ja ressurssi on kulutatud, siis näib idee tapmine justkui eelnenud aja raisku laskmisena. Seda see aga kindlasti ei ole. “Mitmed arenduses olevad ideed ei ole täna veel turule jõudnud ja tõenäoliselt ei pruugi nad seda ka kunagi teha. Ent õnnestumine on ka see, kui oskame teenusmõtte õigel ajal tappa või riiulile oma aega ootama panna,” räägib Kriisk.

Juurutavad startup´ilikkust

Elisas on tööl kaks Startup Scouterit, kelle ülesandeks on otsida uusi ja huvitavaid idufirmasid, kellega koostööd teha. Nende töö on vajalik, et garanteerida kiire kommunikatsioon ja asjakohased ülevaated valdkondadest, millega Elisas ise igapäevaselt ei tegelda. “See on end igati õigustanud, sest need noored inimesed vaatavad äri täiesti uudse ja värske nurga alt ning nende „aga miks mitte niimoodi?“ suhtumine on täpselt see, mida vajame,” räägib Kriisk.

Suurettevõtted võiks Kertu Kriiski sõnul startupidelt õppida, kuidas kohaneda kiirema ja õhema otsustusprotsessiga, testimise ja pidevate iteratsioonidega ning tekitama enda sees vaimustunud ja võimustatud tiime justnagu startup maailmas. Seda selleks, et olla uuenduslik, kiire ja efektiivne.

Kriisk arvab aga, et idufirmad peaksid rohkem entusiastliku rööprapsimise kõrval õppima ka prioriteete seadma ja lahendusi veidi enam helikoptervaatega analüüsima. Tihtilugu keskendutakse liialt oma väikesesse segmenti ning investeeritakse liiga palju aega strateegiliselt väheolulise probleemiga tegelemisse, mille suurema partneri kaasamine sõrmeliigutusega lahendaks.

Kertu Kriisk astub 8. detsembril üles Tartus, äri- ja tehnoloogiafestivalil sTARTUp Day 2017 “„Product development and validation“ teemablokis. Koos teiste oma ala spetsialistidega jagatakse oma kogemusi sellest, kuidas aru saada, millised teenused klientidele sobivad, millised on mõistlikud viisid tagasiside saamiseks ning kuidas oma mõttega edasi liikuda, ebaõnnestuda ja uuesti proovida.

sTARTUp Day 2017 piletid on saadaval aadressil www.startupday.ee