Elisa Raamatu lugemis-äpi mullune aasta näitas, et digilugemine sarnaneb üha enam sotsiaalmeedia kasutamisele. Eesti elanikud loevad üha rohkem digiraamatuid, kuid seda sagedamate ja lühemate sessioonide kaupa.
Elisa uute teenuste juhi Kertu Kriiski sõnul loeti digiraamatuid Elisa Raamatu äpis mullu 10% võrra rohkem kui üle-eelmisel aastal, kuid samas tekkis muutus lugemise viisides. “Täiesti uus ja eristuv trend varasemaga võrreldes on see, et digilugemine sarnaneb üha enam sotsiaalmeedia kasutusga. Loetakse rohkem, kuid lühemate sessioonide kaupa. Mullu tegi keskmine digilugeja päeva jooksul 3-4 lugemis-sessiooni, mis oma olemuselt meenutabki enam nutiseadmest sotsiaalmeedia ja uudiste tarbimist kui traditsioonilist lugemist,” kommenteeris Kertu Kriisk eelmise aasta digilugemise trende.
Kriisk tõdes, et meelelahutus on suundumas lühikest keskendumisaega vajavatesse videoklippidesse ja sotsiaalmeediasse ning kuna Elisa Raamat võimaldab lugeda digiraamatuid ja –ajakirjasid mugavalt lühemate sessioonide kaupa, siis kasvab ka lugemisäpi populaarsus.
Uuringud näitavad, et tänu Elisa Raamatule on lugemus kasvanud Eestis rohkem kui 66% võrra. “Näeme, et tänapäeva inimene soovib tarbida meelelahutust just seal, kus tal selleks parasjagu aega tekib. Selleks sobivad ka mõneminutised ootehetked või bussisõit tööle – kasutaja soovib, et sisu on tema jaoks kättesaadav kiiresti ja mugavalt,” rääkis Kertu Kriisk.
2017. aastal lugesid Elisa Raamatu kasutajad digiraamatuid ja -ajakirju 2819 päeva, 11 tundi ja 56 minutit, mis teeb kokku pea kaheksa aastat lugemist. Keskmine lugemissessiooni pikkus kasvas aastaga 12 minutilt 17 minutile nädalavahetustel ning jäi veidi alla 10 minuti sisse nädala sees.
Elisa Raamatu kasutatavust tõstavad lisaks veel ka Iselugeja ettelugemis-funktsioon, kus äpis saadavalolevaid raamatuid loeb ette robothääl ning mullu äppi lisandunud üheksa menukaimat eestikeelset ajakirja. Audio-versioonis olevate raamatute hulk on funktsionaalsuse loomise hetkest kaheksakordistunud ja seega saab pea kõiki 2500 raamatut täna juba ka kuulata.
Ajakirjade lisandumine Elisa Raamatu äppi annab kiiret lugemist ka neile, kes päris iga päev raamatut lugeda ei jõua. Kasutajate hulk, kes avavad rakendust igapäevaselt, on kasvutempos ning kliendiuuringu järgi kasutatakse lugemispausideks enamasti kiireid ootehetki või transpordiks kuluvat aega. Eelmise aasta viimastel kuudel olid äpis kõige menukamad ajakirjad Kroonika, Anne&Stiil ning Pere ja Kodu.
Võrreldes 2016. ja 2017. lugemisaastat, on näha, et kõige populaarsem raamat oli samast žanrist ja sarnase positsiooniga autoritelt. Mõlemad rahva lemmikud on värvikate ja armastatud Eesti avaliku elu tegelasete sulest, kes räägivad ausalt ja avameelselt oma elust. 2016. aastal oli kõige populaarsem Stig Rästa „Minu Kennedy“ ning eelmisel aastal Mihkel Raua “Kus ma olen ja kuidas sina võid palju kaugemale jõuda”.
2017. aasta TOP 10 sekka jõudsid ka Alex Lepajõe ning Hannes Võrno raamatud ning Millenniumi-saaga „Lohetätoveeringuga tüdruku“ jätkulood David Lagercrantzi sulest. Positiivse üllatusena on lugejad lisaks uudiskirjandusele taasavastanud ka klassikud – 2017. aasta lõikes kolmandale kohale tõusis Andrus Kivirähki kunagine menuk “Rehepapp”. Raamatu ainetel ilmus eelmisel aastal ka režissöör Rainer Sarneti paljukiidetud linateos “Rehepapp ehk November”.
“Elisa Raamat on kohandatud tänapäevase info ja meelelahutuse tarbiva inimese harjumustega ning on seetõttu kõige kasutatavam e-raamatute lugemisvõimalus Eesti turul,” lisas Kriisk.
2017. aasta Elisa Raamatu TOP 10
| 1. | “Kus ma olen ja kuidas sina võid palju kaugemale jõuda” | Mihkel Raud |
| 2. | “Mustad valed” | Alessandra Torre |
| 3. | “Rehepapp” | Andrus Kivirähk |
| 4. | “Musta pori näkku” | Mihkel Raud |
| 5. | “Patsient A. Uimastid Kolmandas Reichis” | Norman Ohler |
| 6. | “Eelmine tüdruk” | J. P. Delaney |
| 7. | “Mees, kes otsis oma varju” | David Lagercrantz |
| 8. | “Missioon” | Hannes Võrno |
| 9. | “Igavesti koos” | J. A. Redmerski |
| 10. | “Põgenemine” I osa | Alex Lepajõe |
