Elisa blogi

Elisa nostalgialaks: 25 aastat tagasi tuli mõelda, milline aastaid toodetud käsitelefon järgmiseks osta

Elisa sai hiljuti 25 aastaseks. Sel puhul heidame pilgu minevikku ja vaatame, milliseid telefone kasutati 20 aastat tagasi ja mis oli mobiilimaailma hitt siis.

90ndate lõpp oli veel aeg, mil telefon oli luksuskaup. Oli ju paljudel kodus ja tööl lauatelefon, tänavatel võis näha isegi mõnda taksofoni. Elisa tootejuht Imre Nõmmik toob välja huvitava võrdluse, et 20 aastaga pole telefoni hinnad kuigi palju muutunud – ka siis maksid telefonid 10 või 15 000 krooni, mis täna tähendab umbes tuhandet eurot, mis on ka tänaste tippmudelite hind. Vahe on vaid selles, et inimesed said oluliselt vähem palka ning 7000 krooni (umbes 450 eurot) maksnud Nokia 6110 eest tuli letti lüüa kolme kuu palk. Seda korraga, sest liisingut ja järelmaksupaketti keegi telefoni eest sulle ei andnud.

Nõmmik räägib, et liitus ettevõttega 1999. aasta juunis, mil äsja olid turule jõudnud sellised kultusmudelid nagu 5110 ja 6110 ning tõsine hitt oli ussimäng. Tolle ajastu telefonidel jäi tänastega võrreldes aga funktsioone vajaka, paljudel seadmetel oli näiteks vaid SMS-sõnumite vastu võtmise võimekus, saatmisega pidi keegi teine tegelema. “99ndal aastal, mil mina tulin, müüdi juba telefone, mis võimaldasid sõnumeid ka saata, aga inimestel olid ikkagi 5 aastat vanad telefonid. Kasutatud telefonide turg moodustas enamuse telefonide müügiturust, sest telefonid olid kallid ja järelmakse ei olnud,” räägib Nõmmik.

Samas olid turul liikuvad kasutatud seadmed sageli oma eluea nii moraalselt kui ka füüsiliselt ära elanud.

Elisa, õigupoolest tolleaegse nimega Radiolinja, müüs 90ndate lõpul vaid kaheksat erinevat tootemudelit. Ehkki enamik inimesi ostsid odavaid mudeleid nagu 3110 ja 5110, leidus ka neid rahabosse, kel oli vaja kõige uuemat mudelit, mis kindlasti ei tähendanud alati kõige paremat mudelit. Nõmmik, kes tol ajal ise letis töötas, räägib, et ikka leidus neid, kes nõudsid kõige viimast mudelit. “Tal võis olla täitsa hea Ericsson T22, mis oli ülikõva telefon, aga tuli välja Ericsson A1618, aga tal pidi see olema, sest see oli kõige uuem,” räägib ta.

Muide, Radiolinja kodulehte saab sirvida, kuna koduleht on arhiivis alles hoitud. Samas väidab Radiolinja ise, et leht on kõige paremini vaadeldav Netscape Navigator 3.0 või uuema brauseriga.

Telefone toodeti aastaid

“Tänapäevasest turust, kus telefone vahetatakse pea iga aasta, erines ka see, et kui telefon tuli, oli ta aasta, kaks või kolm aktiivselt tootmises ja müügis. Nokia tõi küll iga aasta välja uusi mudeleid, aga need püsisid pikalt,” räägib Nõmmik. Omamoodi legendaarne mudel on ka Nokia 5110, mis sai rahva seas nii populaarseks, et Nõmmik julgeb väita, et seda ei tõuka troonilt isegi mõni iPhone’i populaarseim mudel.

“Ma ei mäleta, palju aastaid ta tootmises oli, aga seda võeti ikka korduvalt maha ja tuli tagasi, jälle sai osta,” sõnab ta. Ehkki telefonid pidevalt arenesid, ei osanud keegi väga mingit innovatsiooni oodata, sest telefonide maailm oli tol ajal ikkagi suhteliselt väike. Nõmmik mainib, et tänu kiibitehnoloogiate läbimurdele 2000ndate alguses, asuti võistlema selles, kes suudab teha kõige väiksema telefoni.

“Üks väiksemaid telefone oli Ericssoni R66, mis oli natukene suurem kui tikutops, aga nupud olid imepisikesed ja seda oli halb kasutada,” räägib ta. Pärast hilisemat kaamerate tulekut läksid telefonid taas suuremaks.

Teiseks innovatsiooniks oli tol hetkel värviline ekraan. “Esimene värviline ekraan oli kaheksa värviga, siis tuli 16 värvi. Sul ei olnud küll sealt midagi vaadata, aga kui aku ja kellaaeg ja menüüs mingid jutid olid erinevat värvi, siis sa olid ikkagi kõvem mees kui naaber,” pajatab Nõmmik.

Helistamisega Nõmmiku sõnul probleeme ei olnud, Harjumaal levis mobiilside juba pea kõikjal, kuid leidus ka olukordi, kus inimesed pidid paigaldama koju või autosse lisaantenni, et levi hea ja kõned selged oleks.

Märksõnad: , ,

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto- ja rahaportaali olulisematest lugudest.