Rääkisime Elisa seadmete tootejuhi Kirill Šapošnikoviga sellest, mis saab Elisa seadmetest, mida klientidele maha ei müüda ning millised on tulevikuseadmed ja tehnikad, mis järgmiste aastate jooksul turu vallutavad.

Igale seadmele antakse uus elu

Kirill räägib, et Elisas leitakse kasutus igale seadmele, olgu ta siis demotelefon või asendustelefon. Samuti ei jää kasutult seisma need telefonid, mis esindustes testimiseks väljas on. „Demoseadmed saabuvad, saavad tarkvara ning siis lähevad esindusse „klaasi taha“. Seal nad elavad poolteist kuni kaks aastat ja tulevad tagasi meie kätte. Põgus seadme kontroll ja tagasi nad esindusse asendustelefonideks. „Muidugi kontrollime enne, et seadmega oleks kõik korras. Läbi selle saavad kliendid tutvuda ka teiste seadmebrändidega. Kui tal enne oli Xiaomi, siis üritame anda asenduseks mõne teise tootja seadme jne,“ seletab seadmete elukaart Kirill.

Elisa seadmetiimi „kapis“ on igaks juhuks üle saja telefoni

Igast hetkel müügil olevast või varem müügil olnud seadmest on Kirillil kapis olemas näidistelefon, juhuks kui klientidel peaks tekkima küsimusi, millele klienditeenindajad ei oska vastata. Siis saab kapist telefoni välja võtta ja ise järgi vaadata. Hetkel on kollektsioonis üle saja telefoni. Varem müügil olnud seadmeid säilitatakse vähemalt pool aastat – kunagi ei tea kui uus probleem võib esile kerkida.

Näiteks hiljuti lahendas seadmetiim koostöös kliendi ja tootjaga Huawei telefoni apsaka. „Huawei Mate 20 seerial ei toiminud Mobiil- ID kõne tegemise ajal – tuli küll teavitusheli, aga pop-up aken ei avanenud. Testisime järgi, edastasime selle info Huaweile ja nemad tegid selle kohe korda. Ehk tänu klientidele saame lahendada väga suuri probleeme. Kui mõni asi ajutiselt ei tööta, siis lisame selle kohta klausli meie veebi, kuni probleem saab lahenduse,“ sõnas Kirill.

Eesti on droonimaa

Kui uurime Kirillilt, mida tema näeb seadmete poolest tulevikus suure asjana, siis sõnab ta, et tulevikumuusika on kindlasti droonid. „Eesti on üks leebemaid riike droonide seadusandluse osas. Meil on loomulikult ka no-fly zone’id, milleks on linnad, kus on lennujaamad ehk Tallinn, Tartu, Pärnu ja Kuressaare, aga seal lendamiseks võib ikkagi taodelda luba. Kui T1 vaateratas valmis sai, siis käisid hobilennutajad seda filmimas ning see segas tohutult lennuliiklust. Kui sa lähed puhkusereisile ja lend jääb ära, sest mingi tüüp lendab drooniga, siis see on ikka väga ebameeldiv,“ paneb Kirill droonijuhtidele südamele, et lennujaamadest tasuks kaarega mööda lennata.

VR vs AR – kas ka need on tulevikumuusika?

Seadmete tootejuht usub, et VR ja AR tehnoloogiad saavad täiskäigu sisse siis, kui on olemas korralik 5G võrk – katvus on hea, ühendused on stabiilsed ja ka seadmed on head. „See, et sa lähed IKEAsse, teed diivanist pildid, äpp mõõdab need ise ära ja edastab koju, kus su abikaasa saab võtta VR prillid ja vaadata, milline see kodus välja näeks, on tulevik, mille jaoks on vaja ülikiiret 5G võrku. Saaks ka 4G-ga, aga siis peaks seal IKEAs ikka päris kaua ootama.  Google’i poolt on AR hetkel väga tugevalt fookuses – sama ka Huawei ja Apple’iga, sest kõik tunnevad, et sa ei pea omama meeletut ressurssi ja piisab ühest komplektist prillidest ja heast internetiühendusest,“ põhjendab Kirill.

Riistvara nõudlikkuse kadumine on tema sõnul teine suur asi. „Paljud kasutavad mõnda nõrgema otsa süle- või lauaarvutit, millega mängimine on täiesti võimatu. Nüüd aga on võimalik tutvuda sellise asjaga nagu GeForce Now, millega on vaja ainult hiirt, klaviatuuri ja ekraani – kõik ülejäänu käib läbi interneti ehk nende pilveserverid edastavad andmeid ja mina näen pilti ja mängin. Tulevik liigubki selle poole, et ei pea ostma endale kallist arvutikasti – piisab subscriptionist ja heast internetiühendusest. Mida kiirem nett, seda parem, sest aeglase internetiga võib juhtuda, et keegi laseb su mängus maha ja sa saad alles siis teada, kui mäng on juba läbi.“