Maailma kõige esimene kõne mobiiltelefoniga tehti 3. aprillil 1973, seega saab täna mobiiltelefon 45-aastaseks. Nüüdseks on mobiiltelefon juba 5 miljardil inimesel – samas kui maal elab kokku 7,6 miljardit inimest. Kuid kas teadsid, miks on Apple’i reklaamidel alati kuvatud kindel kellaaeg, mida tähendas omaaegne Nokia SMS-teavitusheli ning millise operaatori klient oli president Lennart Meri?
Elisa juhatuse liige Andrus Hiiepuu noppis välja 10 põnevat fakti mobiiltelefonide ajaloost meilt ja mujalt, mida me oma igapäevastest kaaslastest tõenäoliselt veel ei tea.
- Maailma kõige esimene mobiilikõne tehti 3. aprillil 1973 – Motorola teadlane ja tippjuht Martin Cooper tegi New Yorgi kuuendal avenüül kõne oma konkurendile Joel Engelile telekomifirmast AT&T teatamaks, et võistlus parima mobiilitehnoloogia nimel on läbi ning Motorola on selle võitnud. Kõige esimese tavakasutusse mõeldud kompaktse mobiiltelefonini läks siiski veel pisut aega – see valmis 1983. aasta detsembris loomulikult Motorolas ning maksis hirmuäratavad 3995 dollarit ehk tänastes hindades ca 7900 eurot.
- Eestisse jõudsid mobiiltelefonid ca 25 aasta eest. Täna on kunagisest luksuskaubast saanud igapäevane tarbeese – kui veel 1995. aastal oli Nokia 2010 hind ca 6000 krooni, millesse käis täismõõduline pangakaardi suurune SIM. Võrdluseks – keskmine palk oli toona 2700 krooni. Veelgi müstilisem oli popima Nokia 2110i mudeli hind – ca 14 000 krooni. Esimestel mobiiltelefonidel oli telefoniraamat, kuhu mahtus vaid 50-100 nime ning kallimad mudelid olid võimelised isegi lühisõnumeid saatma ning äratuskellana toimima.
- Eestis sündis GSM võrk 1994. aastal, varasemalt eksisteeris Eestis vaid NMT-võrk. Sooviga arendada Eestis GSM-võrku asutas Soome Radiolinja OY 31. mail 1994 Eestisse oma tütarfirma Radiolinja Eesti AS ning ettevõtte kaks esimest klienti olid president Lennart Meri ja tollane Eesti teede- ja sideministeeriumi asekantsler Tõnu Naestema. Esimese testkõne tegid Ants Viira ja Ove Uhtlik 29. novembril 1994, esimene kommertskõne tehti 10. jaanuaril 1995.
- Täna oleme harjunud mobiilipakettides sisuliselt piiramatu kõnemahuga. Samas algusaastatel oli iga minut sõna otseses mõttes arvel – 1996. aastal maksis kõneminut Radiolinja võrgus 6 krooni, 1998. aastal 3,90 krooni. Statistikaameti kalkulaatori järgi on 6 krooni võrdeline täna 0,8 euroga. Kui arvestame, et täna on kõneminutihind 0,01 eurot, on kõne hind odavnenud tervelt 80 korda.
- Algusaastatel olid ka võrguga liitumise tingimused üpriski karmid, näiteks liitumisel Radiolinjaga 1996. aastal pidi tasuma 2000-kroonise ehk peaaegu keskmise kuupalga suuruse ettemaksu. Ning esiti sai oma võrgu sees saata teise operaatori kliendile ainult 8 SMSi ühes kuus.
- 2000. aastal avalikustas Radiolinja paketi Point, kus kõneminutihind oli toona uskumatuna tundunud 2,50 krooni ja kõikidesse võrkudesse – see samm tekitas esindustesse mitmesajameetri pikkused järjekorrad.
- Üsna huvitaval kombel ei ole mobiilikõne keskmine pikkus Eestis väga palju muutunud. Nii täna kui ka 10 ja 20 aastat tagasi on see olnud keskmiselt 1-2 minutit. Varasemalt oli lihtsalt märkimisväärselt vähem kasutajaid, mobiilikõne oli uudne ja ka kallis – juba kümneminutiline jutuajamine võis maksta sama palju kui kuine toidukorv.
- Kui veel ca kümnend tagasi oli kuulsaim mobiilibränd Nokia, siis täna on selleks vaieldamatult Apple. Aga kas tead, miks on absoluutselt kõikidel Apple iPhone’i, iPadi ja Maci arvutite reklaamidel ekraanidel kuvatud kellaaeg 9:41? Põhjus on proosaline – reeglina avalikustatakse suurürituste kõnedes uued tooted 40. minuti kandis, mistõttu ka visuaalides soovitakse panna ekraanile võimalikult täpne kellaaeg. Kõige esimene iPhone avalikustati Steve Jobsi poolt 2007. aastal kell 9:42 ning just see kellaaeg oli esimestel aastatel kõikidel Apple’i reklaamidel. Alates 2010. aastast kuni tänaseni on see aga 9:41 – sel kellaajal tutvustati esimest iPadi.
- Kes meist ei mäletaks omaaegset Nokiate lühisõnumite teavitusheli, eriti kui see sattus tulema mõnel vaikust nõudval hetkel kas kinos-teatris või koosolekusaalis. Vähesed aga ilmselt on mõelnud sellele, kuidas jõudsid Nokia inimesed selle helina toonini. Vastus on lihtne – teavituspiiks pip-pip-pip-piip-piip-pip-pip-pip on morsetähestikus SMSi ehk …–… .
- Ilmselt on meist kõik tundud teatud hetkedel väikest hirmu, kui koheselt telefoni üles ei leia. Ning sellel hirmul, kui avastad end järsku ilma mobiilita, on ka oma nimi – see on nomofoobia. Mobiiltelefonide kasutamisega on seotud ka teisi psühholoogilisi termineid – näiteks on ingliskeelses psühholoogias kasutusel termin ringxiety ehk telefonihelina fantoomkuulmine üksildaste ja/või ebakindlate inimeste poolt. See on tuletatud sõnadest ring (helisema) ja anxiety (ärevus).
