Nutitelefon on võimas seade, millel on juurdepääs suurele osale sinu kõige tundlikumast ja privaatsemast isiklikust teabest. Kuna professionaalsed kurjategijad on valmis pea kõigeks, et need andmed seadmest kätte saada, pead sina omalt poolt andma võimalikult suure panuse seadme turvamisse.

Pahavara muutub telefonidele aina ohtlikumaks

Küsimus, kas nutiseade vajab antiviiruse programmi, on leidnud palju lahkarvamusi. Osad eksperdid väidavad, et enamasti ei lähe seda vaja ning võib tunduda, et antiviiruse programm töötab telefonis asjatult ning raiskab vaid ressurssi. Kuna viimasel ajal on aina rohkem nutitelefone pahavara rünnakute ohvriks langenud, siis tuleks enda seadme kaitsmisele ikkagi rohkem rõhku panna. 

Nagu laua- ja sülearvutid, on ka nutitelefonid viirustele vastuvõtlikud, kuigi paljudel kasutajatel pole sellest aimugi. Viirusetõrje organisatsioon AV-TEST registreerib iga päev ligi 400 000 uut pahavara, millest enamik on ebaseadusliku kasu või tulemuse eesmärgil. Organisatsiooni andmetel on mobiilseadmed kurjategijate jaoks aina magusamad sihtmärgid.

Kuidas mobiilne viirusetõrjetarkvara mind aitab?

Mistahes viirusetõrjetarkvara põhiülesanne on skannida sinu telefoni, et leida pahavara (pahatahtlikud rakendused ja failid) ning hoiatada sind probleemide eest. Enamik pakub ka reaalajas hoiatusi kõigi potentsiaalselt ohtlike veebisaitide kohta, kus on suurem tõenäosus saada mõni pahatahtlik fail.

Mõned viirusetõrjerakendused pakuvad ka turvafunktsioone, mis lähevad kaugemale pelkadest rakendustest ja failidest, blokeerides soovimatud kõned ja sõnumid või andes sulle võimaluse telefoni puhastada (eemaldada kõik isikut tuvastavad andmed).

Elisa Nutikindlustusega saad pooleks aastaks tasuta kaasa F-secure viirusetõrje. See kaitseb kuni kolme sinu telefoni pahavara eest – kõik salasõnad, panga ja krediitkaardi andmed ning isiklikud failid on kindlalt luku taga.

Ainult viirusetõrjest ei piisa

Kuigi viirusetõrje aitab hoiduda suurematest ohtudest, peab inimene nutitelefoni kasutajana ka ise väga tähelepanelik ja hoolas olema. Ole kriitiline veidrate manuste ja meiliaadresside suhtes ning rakenda sama mõtteviisi ka sotsiaalmeedias.

Viirusetõrje olemasolu ei tähenda, et võid klikkida tundmatutele linkidele või käia ebaturvalistel lehtedel. Kui näiteks sinu Facebooki, Messengeri või Whatsappi kontole saadetakse kahtlane link, siis seda avada ei tasu. Kuigi enamasti seostatakse sellist tüüpi linke andmepüügipettustega, ei tähenda see, et nende taga mõni pahatahtlik viirus ei võiks peituda.