Pea kõik telefonitootjad pakuvad tänapäeval mingit tüüpi kiirlaadimist. Nende jaoks kasutatakse erinevaid standardeid, kuid põhieesmärk neil on sama – telefon võimalikult kiiresti täis laadida.
Tavastandardid
Laias laastus saab kiirlaadimise standardid jagada kaheks. Ühed on need, mis toimivad seadmete üleselt ning teised need, mis on konkreetse tootja mudelile mõeldud.
Tuntuimad standardid, mis kiirlaadimist võimaldavad on, USB-PD (Power Delivery) ning Qualcomm Quick Charge. USB puhul võimaldab kiirlaadimist uusim 3.1 standard. Kui tavalaadija puhul jääb laadimisvõimsus 4,5 W juurde, siis USB 3.1 võimaldab seadmeid laadida kuni 100 W võimsusega.
Qualcomi kiiralaadijad on tehtud neli põlvkonda ning iga puhul on laadimisvõimsus kasvanud. Quick Charge 4 võimaldavad näiteks 27 W võimsust.
Erinevate tootjate standardid
Lisaks tavastandarditele on tootjad tihti välja töötanud ka enda spetsiaalsed tehnoloogiad. Üldjuhul on nendega aga nii, et toetatud on tootja enda mudelid ning teiste telefonide puhul need ei toimi.
Eestis müüdavatest mudelitest on võimsaimad laadijad Huaweil ja OnePlusil. Nende standardid kannavad vastavalt nimetusi SuperCharge ja Warp Charge ning võimaldad maksimaalset elektrivõimsust 40 W ja 30 W. Ka teiste tuntud tootjate kiirlaadimise võimekus jääb 18-30 W vahele.
Mida teha, kui laadija läheb katki?
Kui on kindel plaan sama võimsust saada kiirlaadijast, on kindlaim viis osta tootja enda ametlik laadija. Paljude tootjate mudelid aga saavad lisaks hakkama ka Qualcomm Quick Charge standardiga laadijatega, seega võib kaaluda ka vastava toega laadija ostmist.
