Elisa blogi

Küberkurjategijad ei puhka: kas nutitelefonis peaks kasutama viirusetõrjet ja milline üldse valida?

Foto: Shutterstock.

Suure osa arvutikasutajate jaoks on täiesti elementaarne samm, et lisaks teistele vajalikele programmidele tõmmatakse alla ka viirusetõrje, mis kaitseks nende seadet viiruste ja pahavara eest. 

Vähem tähelepanu pööratakse aga enda nutiseadme suunas, milles on tänapäeval tihtipeale isegi rohkem meie isiklikku informatsiooni kui arvutis. Kas telefoni peaks samuti viirusetõrje alla tirima ja milliseid programme peaks üldsegi kasutama?

Ole internetis ettevaatlik

Sageli nutiseadme kasutajad ei adu, et küberohud ei ahista mitte ainult arvuteid, vaid ka suurel määral telefone. Siiski on telefonid viirustele ja pahavarale mõnevõrra vähemvastuvõtlikud, sest tootjad on aina enam hakanud rõhku panema erinevatele turvameetmetele seadmes.

Sisuliselt peaks nutitelefon olema ohtude eest kaitstud, aga seda loomulikult juhul, kui kasutaja on ise teadlik, mis tegevus tema seadmele võib kahju teha.

Näiteks üks levinud viise, kuidas pahavara sinu seadmesse satub on ebaturvaliste veebilehtede külastamine ning kahtlaste linkide avamine – sellised asju on alati mõistlikum pigem vältida. 

Samuti tuleb ettevaatlik olla igasugu rakenduste allalaadimisel. Kuigi Google Play ja App Store on küll ametlikud poed ning reeglina ikkagi turvalised, siis võib juhtuda, et sinna jõuavad äpid, mis sisaldavad pahavara. 

Millal peaksin telefonis kasutama viirusetõrjet?

Nagu öeldud sai, siis telefonide turvasüsteemid on täna üpriski tugevad ning viirusetõrje kasutamine ei ole tingimata vajalik, kui inimene on teadlik internetis olevatest ohtudest.

See aga ei tähenda, et selle kasutamine peaks täiesti välistatud olema. Pahavara on tihtipeale kaval ja peidab ennast telefoni ära nii, et sa seda niisama lihtsalt sealt üles ei leia. Sellisel juhul ongi sageli abi viirusetõrjest, mis “kurjuse” sinu telefonist avastaks.

Samas ei ole soovitatav alla laadida kõige esimest äpipoes olevat viirusetõrjet, sest üldjuhul pole nendest suurt tolku ja võib isegi juhtuda, et viiruste eemaldamiseks mõeldud programm sisaldab ise hoopiski pahavara. 

Tavaliselt on usaldusväärsed ja head viirusetõrjed tasulised, mistõttu tuleks eelkõige vaadata just nende poole, mille eest tuleb ikkagi maksta. Tuntumad on näiteks AVG, Kaspersky, McAfee, Avira ja Avast. 

Netivalvur mobiilioperaatorilt

Neile, kes soovivad kindlust, et nende isiklikud andmed ei satuks küberkurjategijate valdusesse, tõi Elisa eelmine kuu turule uue lisateenuse Netivalvur

Netivaluri eesmärk on ennetada ja seeläbi kaitsta kasutajat õngitsuskirjade või pahavara ohvriks sattumast. Teenus töötab seadmes pidevalt, tuvastades nii e-kirjade avamisel kui ka veebis surfamisel potentsiaalseid ohte. Kui seadmest avastataksegi mõni oht, teavitab see inimest koheselt. 

Netivalvuri teenust saab kasutada nii nutitelefonis kui tahvelarvutis. Küll aga on selle kasutamise eelduseks, et seade asub Elisa mobiilivõrgus. Netivalvuri kohta saab lähemalt lugeda siit!

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.