Kuidas Elisa kliente vaadeldes oma veebilehte paremaks muudab?

Elisa kutsub oma kliente nüüd enda kontorisse appi, et paluda neil testida erinevate Elisa teenuste kasutatavust.Kasutatavuse testimise eesmärk on teada saada, kas mõni Elisa keskkond, näiteks koduleht, on üldkasutajale loogiline ning kas tal on võimalik vähese aja- ja närvikuluga soovitud tegevus ellu viia.

Klientide kaasamine on toimunud Elisas juba rohkem kui 5 aastat, alates teenusdisaini tiimi loomisest  aga seekordne testimine oli eriline kuna ka äriüksuse inimesed said võimaluse osaleda hands-on. “Ma olen tihti kuulnud väidet, et pole mõtet kasutajate arvamust küsida või neid kaasata, sest nad ei tea niikuinii, mida nad tahavad,” nendib Maris Palopääl, Elisa kasutajakogemuse analüütik.

Tema sõnul on väide isegi õige, aga olulisus seisneb selles, kuidas testimisel saadud andmeid hinnatakse. “Kasutatavuse testide tõeline väärtus tuleb välja sellest, kuidas kasutaja veebilehel toiminguid teeb. Oluline on jälgida, mida kasutaja teeb, mitte niivõrd pöörata tähelepanu sellele, mis talle meeldib või mitte” räägib Palopääl ning toob näiteks ülesande, kus kasutajal palutakse veebipoest osta telefon. Antud ülesande puhul jälgitakse pigem seda, kas ja kui kiiresti saab ülesanne tehtud. “Sellisel juhul ei ole üldse oluline, kas talle ikoonide värv meeldis, või mida ta meie ettevõttest arvab,” ütleb Maris.

Seega on tavaliste inimeste kaasamine oluline mitmel põhjusel. Esiteks, tootetiimid saavad võimaluse näha, milline toodet puudutav info on kasutajale oluline ja kuidas seda paremini selgitada. Kaasamine aitab vältida olukorda, kus teenusleht tehakse valmis, pannakse live’i ning avastatakse alles siis suurel hulgal vigu, mida oleks saanud alguses vältida. “Sedasi hoiame kokku aega ja raha. Kui me kohe arendama hakkaks, peaksime teenust mitu korda ümber tegema, Siinkohal kehtib ka vanasõna, et 10 korda mõõda ja 1 kord lõika” kõneleb Palopääl kasuteguritest.

Kuidas seda tehakse ning millised on tulemused?

Elisa kutsub kliendid oma kontorisse ning annab neile erinevaid elulisi ülesandeid, mida kodulehel, veebipoes või teistes süsteemides täita. Selleks võib olla vägagi lihtne ülesanne osta endale veebipoest nutitelefon või mõni muu seade. Kõik toimingud salvestatakse nii helis kui ka pildis, mida saab hiljem analüüsida. Peale testimist toimuvad tootega tegelevate meeskondade koosolekud, kus arutatakse, mida uut teada saadi ning mida selle põhja teisiti tegema peaks. “Saime palju head tagasisidet. Suurematest protsessi muutvatest parandustest mainiksin ostuvoo lühendamist, väikesematest Google’isse otsingusõnade lisamist ning tooteinfo ülevaatlikumaks muutmist,” ütleb Palopääl.

Kust inimesi leida?

Kliendid, keda appi kutsuda, leiab Elisa vastavalt sihtrühmadele suunatud üleskutsetele Facebookist või e-kirja kaudu.

Sihtrühma valik sõltub kindlasti testitavast teenusest.  “Leidub nii palju artikleid, mis ütlevad, et kasutatavuse testide puhul ei ole üleüldse oluline, kes su sihtrühma moodustab. Piisab, et nad oskaksid arvutit ja veebi kasutada, aga tegelikult mina arvan, et mida spetsiifilisem teenus, seda spetsiifilisem kasutaja. Näiteks, kui testime lapsevanematele mõeldud teenust, siis ei ole mõtet seda teha 20-aastaste tudengite peal, kellel lapsi ei ole. Selge see, et nad ei pööra asjadele tähelepanu, millele lapsevanem pöörab,” lisab ta.

Märksõnad: , ,

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.