Kuidas suunata lapsi, kelle elu ilma nutika abiliseta on mõeldamatu

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.

Elisa uute teenuste valdkonna juht Kertu Kriisk annab nõu, kuidas õpetada ja toetada last ka lapsevanema jaoks uudses nutimaailmas, mille käitumisreeglid on alles välja kujunemas.

Nutitelefonid on muutunud järjest populaarsemaks juba päris varajases eas. Raske on uskuda, aga alles kümmekond aastat tagasi sisenesid turule esimesed iPhone´i mudelid ning nutiseadme kasutamine oli pigem väljavalitute privileeg. Ja kuigi täna võib tunduda isegi, et nutiseade on alati olnud elu asendamatu osa, on tänased lapsed tegelikult alles esimesed, kes ei tea, mida tähendab elu ilma nutika abiliseta.

Sellest tulenevalt on ka lapsevanemad täna uues olukorras. Neilt oodatakse juhendamist ja nõu valdkonnas, mille kohta nende vanemad juhtnööre jagada ei saanud. Võiks öelda, et oleme üleminekuühiskonnas, milles teame küll, kuidas õpetada ja toetada last füüsilise maailma tegevustes, ent õpime alles, mis on lapsevanema roll nutimaailmas. Räägitakse, et lapse tegevustel tuleks ka nutimaailmas silma peal hoida, aga kuidas?

Seejuures on segaduses ka laps – vanem, kes on muidu maailmaasjades autoriteet ja juhendaja, ütleb ühtäkki, et „tema neid nutiasju ei jaga“ või keerulisema mure korral keelab lihtsalt nutiseadet kasutada probleemi süvenemata.

Ajalised limiidid

Paljud uuringud on otsinud vastust küsimusele, kui kaua võiks laps nutiseadmes aega veeta. Mitte ükski ei anna ammendavat vastust. Kuidas saakski? See oleks sama, kui öelda, et laps võib päevas süüa 1,5 kilogrammi. Mida? Juur- ja puuvilju? Šokolaadi ja krõpse?

Selge on see, et valdavat osa päevast nutiekraani taga veeta ei ole õige. Ent mitte keegi ei ole suutnud põhjendada, mis on mõistlik päevane ekraaniaeg lapsele. Seda seepärast, et väga palju sõltub sellest, mida laps nutiseadmega teeb – kasutab ta seda arendavateks tegevusteks või on ta end selle ette lihtsalt unustanud ja on passiivne sisu tarbija.

Seetõttu peavad valdkonna spetsialistid ajapiirangu kehtestamisest oluliselt tähtsamaks vanema aktiivset rolli lapse nutiaja juhtimises.

Tegevuste ülevaade

Kõige olulisem on, et lapsevanemal oleks ülevaade lapse tegevustest nutiseadmes, et vajaduse tekkimisel sekkuda või nutitegevusi suunata. Arvamus, et nutiaega oskab laps mõistlikult sisustada iseseisvalt, on naiivne. Kui iga pärismaailma uue olukorra ja küsimuse puhul on lapsevanema roll last juhendada, siis tuleks sedasama teha ka nutimaailmas.

Kõige paremini õpib laps läbi mängu ja meelelahutuse. Selleks annab nutiseade väga head võimalused. Õpetlikud äpid ei ole pakendatud igavateks õppematerjalideks, vaid olenevalt vanusest võib leida nii arvutamis-, keeleõppe-, loodusteaduste, loogilise mõtlemise, muusika- kui ka programmeerimismänge, mis kõik lahutavad seejuures ka meelt ja laps ei pruugi teadvustadagi, et tegelikult ta ju õpib täiesti vabatahtlikult.

Samas on ka väga palju ajaviitetegevusi, millesse laps end unustada võib ja millel ei ole arendavat mõju. Seetõttu ei saagi kuidagi võrrelda üht ajaühikut arendavaid tegevusi sama ajaühiku jooksul passiivse sisu tarbimisega.

Räägi kaasa

Kui lapsevanemal on ülevaade, kuhu kulub lapse aeg nutiseadmes, saab ta vajadusel sekkuda, et seda aega mitmekesisemaks ja arendavamaks muuta. Aga mitte ainult. Lapsevanemad alahindavad tihti oma rolli nutitegevuste lahtimõtestamisel ja lapse juhendamisel uutes äppides. Kuuleme alatasa veidi vabandavat ettekäänet, kuidas „lapsed on telefonis juba taibukamad“ – jah, laps omandab nutiseadmes orienteerumise ehk kiiremini. Ent laps ei tea ise oma loomulikust intelligentsist, milline peaks olema etikett sotsiaalmeedias, kas profiil peaks olema avalik ja kui nii, siis mis on sellega kaasnevad ohud, mida teeb Instagrami „live“ ja miks chatroulette traumeerivaks osutuda võib.

Võib tunduda, et kõige sellega kursis olla ju ei jõua – aga see on siiski lapsevanema üks ülesannetest tänasel nutiajastul. Vastasel juhul vead oma last alt, kui ta sotsiaalmeedias privaatvestluse avaliku seinaga segi ajab, Instagrami otseülekandega end kogemata kogu maailmale pidžaamas näitab või chatroulette´is inimese paljunemismehhanismidest liiga järsu ülevaate saab.

Ja need on üsna leebed näited.

Sõlmi kokkulepped

Rakendused nagu hoopy by Elisa (www.elisa.ee/hoopy) annavad lapsevanemale tööriistad mõtestatud aruteluks lapsega, kuna annavad nii ülevaate, lubavad seada piiranguid kui ka võimaldavad sõlmida lapsega kokkuleppeid ning veenduda, et neist kinni peetakse. Näiteks enne iga uue rakenduse allalaadimist kooskõlastab laps selle lapsevanemaga. See annab lapsevanemale aega uue äpiga tutvuda ning last selles vajadusel juhendada, ohte ja võimalusi selgitada ning vanemale endale kindlustunde, et ta päriselt osaleb ka sisuliselt lapse nutielus.

hoopy by Elisa.

Lisaks näeb lapsevanem oma äpist, millistele rakendustele lapsel kõige rohkem aega kulub. Niimoodi saab ta sisulise ülevaate ning võimaluse alustada diskussiooni juhul, kui tundub, et mingi tegevus hakkab ebamõistlikult domineerima.

Kuidas möödus nutipäev?

Diana Poudel tuli ERR-i vestlussaates „Suud Puhtaks“ välja väga ägeda mõttega – kui lapsevanem küsib iga päeva lõpus, kuidas möödus koolipäev, siis just niisamuti võiks ju ka uurida, kuidas möödus nutipäev: milliseid videoid ta vaatas, mis mänge mängis, mida ta läbi nutiseadme teada sai, mis tekitas temas küsimusi.

Arvan, et oleks aeg aru saada, et me elamegi täiesti uuel ajastul, mis vajab täiesti uut lähenemist kasvatusele.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.