Tehisintellekti (AI) peetakse interneti loomise järel üheks suurimaks tehnoloogiliseks läbimurdeks, mis aitab ettevõtetel lähitulevikus oma äriprotsesse, turundust ja kliendisuhtlust uuele tasemele viia. 8. novembril Tallinna Ülikooli konverentsikeskuses toimuval konverentsil „TEHISINTELLEKT 2018“ jagatakse konkreetseid näiteid, kuidas nii mõnedki Eesti ettevõtted on tehisintellekti enda tarbeks juba tööle pannud.

Lisaks jagatakse konverentsil soovitusi, millistel puhkudel võiks ettevõtja hakata mõtlema selle peale, et ka tema ettevõte võiks vajada mõnda tehisintellektil põhinevat lahendust.

Konverentsil esineva Elisa telekomiteenuste valdkonna juhi Mailiis Ploomanni sõnul saab parima ülevaate tehisintellekti võimalikkusest siis, kui analüüsitakse selle praktilist väärtust ettevõttele. „Masinõppe mudeli ehitamine on kallis ja aeganõudev, seega tuleb kohe alguses defineerida, miks seda teha ja kuidas see teie äri toetab,“ ütleb Ploomann.

Tehisintellekt toimetab ka virtuaalsel kujul

Juba pikemat aega kehtib arusaam, et robotid võtavad üle nn DDD – Dirty, Dull and Dangerous – tööd, mis võivad olla inimestele rutiinsed, igavad või ohtlikud, näiteks pommirobot, mis aastaid olnud abiks demineerijatele.

See aga ei tähenda, et tehisintellekti kasulikkus nende ülesannetega piirdubki. Kuigi füüsilised robotid on lihtsamini ettekujutatavad, on paljude ettevõtete jaoks kasulikud abimehed palju virtuaalsemal kujul toimetamas. „Kui rääkida täna enimkasutatavatest tehisintellekti valdkondadest, siis lisaks mehaanilistele robotitele loovad väärtust masinõppe mudelid, mis keskenduvad kas pilditöötlusele, teksti/kõne töötlemisele või suurandmete põhjal ennustusmudelite loomisele,“ kirjeldab Ploomann.

Igapäevases kasutuses leidub nii tööstusettevõtteid, kes pilditöötluse abil oma toodangus praagituvastust teevad, logistikaettevõtteid, kes masinõppemudelite abil sobivamaid trajektoore ning sõiduks kuluvat aega arvutavad, teksti ja kõneroboteid, kes klienditeeninduses abiks on ning kõikvõimalikke finantsmudeleid, mis ennustavad nii kliendi krediidikäitumist kui kontrollivad ettevõtte tuluvooge (revenue assurance ja fraud detection).

„Suurt rolli näeme tehisintellektil ka meelelahutuses, kui inimesed soovivad aina enam isiklikele eelistustele vastavaid saateid, muusikat ja filme. Kodudesse tekivad hääljuhitavad abimehed, nagu Google Home või Amazoni Alexa. Veidi utreerides õpivadki asjad meid tehisintellekti abil tundma ning viivad seeläbi ka ettevõtluse täiesti uuele tasemele,“ räägib Ploomann.

Ei ole enam päris ulmefilmi stseen, kui kodus näeb sind igal hommikul nutipeegel, mis arvutab nähtu põhjal välja vererõhu, pulsisageduse ning muudatused nahatoonis. WC teostab iseseisvalt analüüsi ning suheldes nutipeegliga jõuavad järeldusele, et peremehel on hädasti vaja veidi turgutust vitamiinidega. 15 minutit pärast ärkamist laskub koduukse taha droon apteegist, kuhu kodused seadmed on vastava info saatnud ning kus segati kokku ja 3D prinditi täpselt sinu jaoks vajalik vitamiinitablett.

Tehisintellekt Elisas

Elisa on otsustanud tehisintellekti puhul võtta kasutusele nii pildi, teksti kui ka laiemalt suurandmete töötlemise, ent seda kõike tehakse tervest mõistusest ning praktilisest vajadusest lähtuvalt. Projektide valikul lähtutakse Elisas suuresti põhimõttest best service is no service „Sõnum on lihtne – teenust pakkuv ettevõte peab aru saama, millised on kliendile ja ettevõttele väärtust loovad kontaktid ja millised mitte,“ sõnastas Elisa telekomiteenuste valdkonna juht lühidalt.

Ploomanni sõnul tuleb aru saada, et enamasti soovib klient tarbida ettevõtte teenuseid (olgu selleks siis kiire internet, kodune meelelahutus telesarjade näol või mõni hea raamat), ilma et ta peaks teenusepakkuja peale mõtlema. Kõik peab lihtsalt toimima! Meie asi on ehitada oma protsessid üles nii, et klient ei tunneks vajadust meie poole pöörduda. See on mõte, mis kõlab lihtsalt, ent on praktikas ülimalt suuri väljakutseid esitav, mistõttu on masinõpe ning kitsamas mõttes tehisintellekt väga oluliseks väärtuseks.“

Praktilises kasutuses on tänaseks vestlusrobot klientide kiiremaks teenindamiseks iseteeninduskeskkonnas, näobiomeetria pilootprojekt koostöös Siseministeeriumiga Mobiil-ID taotlemise ning väljastamise lihtsustamiseks ning internetivõrgu kasutuskogemuse mõõtmiseks loodud õnneindeks. Ploomanni kinnitusel on ettevalmistamisel juba ka suur hulk järgmisi projekte, sest mõtteid ja hüpoteese on järjekorda kogunenud omajagu.

„Isiklikult ma ei usu, et intelligentne töö, nagu seda on müügitöö, läheks lähima viie-kuue või isegi kümne aasta jooksul robotitele, kuna müük on emotsionaalne ning vajab empaatiavõimet. Samas tegeleb tark ettevõte sellega, et inimestele jääks ainult need töölõigud, mis seda emotsionaalsust ning empaatiavõimet päriselt vajavad,“ kommenteerib Ploomann.

Elisa õppetunnid ja soovitused AI kaalumisel:

• Tehisintellekti kasutamine ei tohiks olla eesmärk omaette, vaid vahend ettevõtte äriliste eesmärkide saavutamiseks.
• Masinõppemudeli ehitamine on kulukas ja aeganõudev, ent pikas perspektiivis väga tasuv, kui kohe alguses selgelt sõnastada, millist probleemi lahendama minnakse ning kuidas tehisintellekt väärtust hakkab looma.
• Oluline on algandmete kvaliteet ja kogus. Ilma hea kvaliteediga andmeteta ei ole võimalik nullist ise mudelit luua.
• Väga oluline on koostöö nii majasiseselt kui -väliselt. Tegemist on väga spetsiifilise oskusega ning seda ei tasu ise majasiseselt leiutama hakata. Samamoodi on oluline oma töötajatega nendest projektidest otse ning avatult rääkida, sest teadmatus tekitab alusetut hirmu ning päeva lõpus on edukad vaid need mudelid, mis töötavad inimeste heaks ning inimestega koos.