Kuidas valida oma koju uus televiisor, vol 2

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.
sony4k_langurs_zoo10b.jpg

Starmani arendusjuhtMartin Havik annab nõu, mis moodi omale kaasaegset televiisorit valida. Loe ostujuhi esimest osa siit.

Ütlen ette, et ma ei anna ühtegi soovitust, et millist tehnoloogiat, tootjat või mudelit eelistada, kuid kõige odavam ja vähemtuntud tootjad ei ole alati parim valik. Põhjus on lihtsalt selles, et suured ja tuntud nimed on pannud väga palju töötunde ja resursse oma toote väljatöötamisse ja komponentide kvaliteeti.

Kindlasti ei tahaks ma minna oma uue teleriga koju ja siis avastada, et tegelikult kõik ei tööta päris nii, nagu ma soovisin. Veel hullem olukord on, kui mõni mu uue teleriga ühendatud seadmest ei hakka tööle, kuna miskisugused tehnilised parameetrid ei sobi kokku. Seda tuleb meil Starmanis eelkõige ette telerisiseste digiboksidega, kus meie pakutav tehniline lahendus ja teie uus teler ei sobi kokku ja tuleb leppida ikkagi eraldi digiboksiga.

Pildi resolutsioon

Valikut tehes on esimene oluline teema teleka resolutsioon, mille tehnilistesse numbritesse ma ei laskuks, küll aga peaks tegema valiku kahe optsiooni vahel:

  • Full HD
  • nõudlikumale kasutajale Ultra HD ehk lühidalt UHD

Suurem enamus täna müüdavatest teleritest on Full HD ja järjest enam pakutakse mõistlikuma hinna eest ka Ultra HD telereid. Alla Full HD mina isiklikult enam täna üldse ei vaataks, võimalusel pigem Ultra HD poole. Täna ei ole küll veel liiga palju ametlikke kanaleid, kust Ultra HD formaadis sisu tarbida, ehk nüüd Netflixi tulekuga saab see hoogu juurde. Ja ükski Eesti TV-teenusepakkuja täna Ultra HD sisu ka ei paku, küll aga pakuvad suuremad pakkujad, sealhulgas Starman, Full HD sisu.

Digiboks teleri sees

Järgmine oluline parameeter on telerisisene digiboks. Täna on juba enamusel müüdavatest teleritest sisseehitatud kõiki kolme standardit toetav digiboks, seega liiga palju sellega oma pead vaevama ei peaks. Kuid lühidalt ja kiirelt ka nendest.

Kui te vaatate telerit antenniga vabalevi või ZUUMtv vahendusel, siis peaks telekas toetama DVB-T standardit. Kui olete kaabeltele klient, siis peaks toetama DVB-C standardit. Kui vaatate telerit satipanniga, siis peaks telekas toetama DVB-S standardit. Uuematel mudeliltel on tähekombinatsiooni järgi ka number 2.

Ülejäänud tehnilistest parameetritest ennast tavakasutajal liialt häirida ei tasu lasta. Suure tõenäosusega on minu uus teler LED tehnoloogial põhinev, kuna lihtsalt OLED telerid on täna veel liiga kõrge hinnaklassiga. Siinkohal on mu raudne soovitus, et oma silm on kuningas ja valima peaks täpselt sellise teleri mille pilt endale rohkem meeldib ja hind sobivam on.

Mida teler teeb?

Liigun oma näpunäidetega edasi funktsionaalsuse poole, mille võiks ka valikut tehes läbi mõelda. Esiteks 3D – see on funktsioon, mida enamus 3D teleri omanikest mitte kunagi ei kasuta, kuna ükski teenusepakkuja 3D sisu ei paku ja seda kasutavad parimal juhul ainult need, kellel on kodus olemas vastav tehniline varustus.

Teiseks DLNA. Tegemist on lühidalt öeldes tehnoloogiaga, mis lubab koduses võrgus näiteks koduarvutist või telefonist ilma juhtmeta edastada pilti telerisse. Te ei kasuta seda mitte kunagi!

DLNA ei ole selline funktsionaalsus, mille piltlikult öeldes panen karpi, annan inimesele kätte ja ütlen, et siin on DLNA, hakka kasutama. Seda tuleb kasutajale õpetada ja õppida ning ka keskmisest suuremad tehnikahuvilised leiavad juba teisi ja oluliselt mugavamaid viise pildi edastamiseks teleri ekraanile kui DLNA.

Kolmandaks kiirelt ka lühendist “smart" või eestikeeles “nutiteler”, mis sisuliselt tähendab seda, et saan läbi teleri kasutada internetti ja rakendusi. Tegemist on kindlasti kasvava ja tuleviku turuga, kui reaalsus on aga see, et neid funktsioone kasutatakse täna veel väga vähe ja kui üldse kasutatakse, siis YouTube rakendust. Loodetavasti hakkab nüüd hoogu koguma ka Netflixi tarbimine eeldusel, et nad suudavad Eestis pakkuda sama kvaliteetset sisu kui suuremates riikides.

Ma ei väida, et ükski eelpool mainitud funktsioonist on kasutu, vaid pigem teha iseendale telerivalikul selgeks, kas ma olen oma valikus kindel seetõttu, et funktsioonide loetelu on pikem või olen kindel, kuna ma seda funktsionaalsust ka tegelikult vajan.

Proovi enne ostu

Viimase teemana panen südamele, et samuti on oluline telerit poes proovida. Katsuge oma käega, milline on teleri pult, kuidas on seda telerit kasutada, kas ta on piisavalt kiire reageerimisega, kas menüü on loogiline ja arusaadav. Eluline näide on see, kus sõelale jäi kahe erineva tootja kaks tehniliselt täpselt sama head telerit, sama ilusa pildiga ning sama hinnaga. Ühe tootja pulti oli oluliselt mugavam käsitleda kui teise oma ning valik tehtigi lõpuks puldi järgi.

Kokkuvõtvalt pidage meeles täna kirjutatut 7 punktina:

  1. Kui suurt telekat ma ostma lähen?
  2. Valige minimaalselt Full HD, võimalusel Ultra HD
  3. Kontrollige kas teleris on teile sobiv digiboks
  4. Oma silm on kuningas pildikvaliteedi osas
  5. Ärge eksige tehnilistesse parameetritesse ära
  6. Ärge valige funktsioonide järgi mida te niikuinii ei kasuta
  7. Pöörake tähelepanu kasutusmugavusele

Fotod: Sony, Samsung

Märksõnad: ,

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.