Lidarid, 3D mudelid ja ohtralt arvutigraafikat – nii valmisid ülimalt tõetruu ajaloolise seriaali Babylon Berlin eriefektid

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.
Pildid: RISE

13. oktoobril esilinastus Sky 1 kanalil Saksamaa viimase aja suurejoonelisim ja maailma kalleim seriaal väljaspool USAd – Babylon Berlin, mis jutustab 1920-ndate Berliinist. Pärast sõda pole paljusid kohti enam alles, nagu need siis olid, mis tähendab, et seriaali jaoks oli vaja taasluua kogu 20-ndate metropoli õhustik kuni värvigamma ja inimesteni välja. Sellest, kuidas see kõik valmis tehti, räägib Elisa blogile ettevõtte RISE Visual Effects Studios tegevdirektor Robert Pinnow.

Eriefektid filmides ei tähenda enam ammu ülivõimendatud väljamõeldisi ja silmaga nähtavat tehisliku maailma arvutigraafikat – sellest rääkisime juba PÖFF-i filmide kõige vingemate eriefektide artiklis. Kõige suuremad meistriteosed on nähtamatu arvutigraafikaga ja kui on loodud terve uus maailm nii usutavana, et keegi mingit tehislikkust ei kahtlustagi. Just niimoodi ongi tehtud ajastule vastavad Berliini vaated selles uues seriaalis. Tegijaks on Saksamaa eriefektide stuudio RISE. Juuresolevad pildid on kaadrid seriaalist, kus on nähtamatult kokku liidetud nii päris võttekohad kui arvutigraafika, et uuesti luua 1920ndate Berliin.

Kuidas algas koostöö Babylon Berlini tegijatega, millised olid nende esialgsed plaanid ja mismoodi need muutusid?

Meile näidati esimesi visioone tänavavaadetest ja laiendustest, mida oli vaja juurde teha, umbes aasta enne võtete algust. Seriaali tootja X-Filme sai peagi meie esimesed visandid, mis neile meeldisid. Samuti meeldis neile meie paindlikkus ja pealegi olid RISE´il juba olemas mõned arvutimudelid, mida oleks saanud  seriaalis kasutada.

Plaane kohendati siis, kui soovitasime kõigi autos filmitud võtete taustad, kus näha 1920ndate Berliini, teha täisdigitaalselt. See tähendas kõigi majadega ääristatud tänavate digitaalsete mudelite loomist ja kõnniteede, teiste autode ning isegi jalakäijate arvutigraafikaga loomist. Lõpuks me tegimegi kõik taustad autos tehtud võtete jaoks digitaalselt, arvutigraafikaga.

Kõik näib seriaalis ülimalt detailne, 1920-ndate õhustikku on püütud tabada ülitäpselt, nii et jääb mulje, nagu olekski see kõik päris. Kuidas see efekt saavutati ja mismoodi leiti kõik need detailid kuni seinte värvitoonideni?

Tänapäeval võivad tõesti interjööris ja tänaval kasutatavad värvid olla hoopis teistsugused kui sel ajal. Samas jalutades Berliinis võib kohati olla tunne siiski tuttav. Tuleb ette kujutada, milline oli selle aja lõhn, millele andis värvingu tahm, mis levis söeahjudest ning üldpilt hakkabki tasapisi tekkima. Filmi direktorid ja kunstnikud, keda juhtis Uli Hanisch, tegid väga põhjaliku töö, otsides välja palju mustvalgeid fotosid ja filme tolle aja sündmuskohtadest ning tõugates ka meid lähemalt uurima kõiki detaile, mis visuaaliga seotud.

Päris Berliinis ja Babelsbergi stuudiosse loodud ajaloolise Berliini tänavamaketti “Neue Berliner Strasse” (see loodi 1990ndate lõpus Berliini ajaloolise tänavailme jaoks mitmetele tuntud filmidele – toim.) kasutades tehtud võtted olid meile heaks alusmaterjaliks kõige juurdekuuluva ülesehitamisel. Üks võti eksisteerivate asjade ühendamiseks tehislikega oli FARO lidarite ehk laserskannerite kasutamine – käisime tegelikult eksisteerivad kohad meie lidariosakonnaga üle ja koostasime neist 3D mudeli. Sellele mudelile tuli juurde kleepida vajalikud osad, fotogramm-meetriaga leida ka vanade ehitiste piltidelt vajalikud elemendid ja need nähtamatult kokku sulandada.

Skaneerimine, mis aitas luua originaalsetest võttekohtadest mudeli, aitas väga palju kaasa, et kõik eriefektid nähtamatult seriaali stseenidesse lisada.

Kui palju lõpuks on seriaalis algupärast Berliini näha ja kui palju on arvutigraafikaga juurde loodud?

Kui kuskil taustal on näha midagi kõrgemal kui hoonete kolmas korrus, siis võib öelda, et see on kindlalt arvutigraafikaga „juurde ehitatud“. Ka paljud muud võtted on seotud arvutil loodud laiendustega. Näiteks tuli mitmetele stseenidele lisada teistsuguseid maju, et tekiks mulje, nagu oleks see juba mõnes teises kohas Berliinis. Tegelikult oli aga võte filmitud sealsamas “Neue Berliner Strasse” välistuudios vaid paarkümmend meetrit eemal.

Millised olid kõige keerulisemad hetked, mis tuli arvutigraafikaga 1920-ndate Berliinist taasluua?

Terve seeria laiendusi tuli teha kõige keerulisema, kuid ka kõige põnevama ülesande lahendamiseks: episoodis kümme näidatava Potsdamer Platz´i jaoks. Väljakutse seisnes selles, et valgusolud olid väga keerulised ja enamus väljakust tuli uuesti n-ö üles ehitada ehedal kujul.

RISE pidi enne stsenaariumi lõplikku valmiskirjutamist sõna sekka ütlema ja välja pakkuma, kuidas lahendada mitmed stseenid arvutigraafikaga. Meil oli tunde kestvaid arutelusid ja vaidlusi, mismoodi teha üleminekuid säilinud paikadest Berliinis, võttes sealt maha hiljem tekkinud muudatused ja kuidas pildiga jutustada just seda lugu, mida seriaali loojad tahavad. Vaja oli saada ilus, tõetruu pilt ning samal ajal püsida eelarve piires.

Ka hilisemates episoodides on olnud suuri tehnilisi väljakutseid, mis pole küll nii otseselt seotud mõne Berliini vaatamisväärsusega. Üks kõige keerulisematest oli pildirida sellest, kuidas tegelased Wolter ja Rath sõidavad läbi Berliini. Kaamera alustab auto iluvõrest suures plaanis, tõustes kapotile, tuuleklaasile ja veel kõrgemale – näitlejate ette. Taustal on näha päris palju linna. Lõpuks oli meil alles vaid tuuleklaas ja näitlejad selle taga, aga kogu ülejäänud kaadri osa pidime uuesti looma. Põhjus oli lihtne: järgnevates kaadrites sõidavad näitlejad läbi Berliini, alustades suhteliselt vaesest Kreuzbergi linnaosast ja jõudes rikkasse kesklinna. Muutub nii arhitektuur, värvid kui ka poed ja vaateaknad taustal.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.