Teksti autor: Villu Teearu, Elisa tarkvara arenduse valdkonna juht

IT-valdkonna tööturu vaakumseis paneb tööandjad pingutama, et inimestele silma jääda. Rahanumber ainuüksi töötajat ei köida ja tema hoidmisel hakkavad mängima hoopis muud olulised faktorid.

Kuigi materiaalsed hüved, nagu palk, on töökoha vahetamisel olnud pea alati TOPis, ja ilmselt ka jäävad esikolmikut troonima, siis aina enam peetakse oluliseks pehmeid hüvesid.

Tõtt-öelda, on minu arvates töötajaid neid otsinud kogu aeg, aga paljud tööandjad on olnud töötajatest pigem alati sammu võrra maas. Alles viimastel aastatel on pehmetele hüvele rohkem tähelepanu pöörama hakatud.

Paindlikkus loeb

Üks olulisemaid ootusi on paindlikkus valida tööaega ja -kohta. Seda  väärtustatakse päevast päeva aina enam – kas või seda, et saaks käia päeval arsti juures või teha tööd endale sobivas kohas ja ajal. Noorema generatsiooni puhul on see hinnatud eriti kõrgelt, kuna liigutakse rohkem ja aina enam soovitakse ka pikemalt ja püsivamalt kaugtööd teha.

Stabiilsema elustiiliga inimeste puhul, kellel on näiteks pered, on see mõnevõrra teistsugune – hinnatakse töö- ja pereelu tasakaalu ning oodatakse paindlikkust just selles vaates.

Paindlike tööviiside edendamine on ka Elisas olnud üks prioriteete juba mitu aastat. Küsitluste järgi kasutab tarku tööviise kas palju või väga palju juba pea 70% Elisa tiimidest. Olenemata sellest näen oma kogemuse näitel, et selle kõrval tähtsustatakse ka tiimitööd ja meeskonna vaimu.

Inimestele meeldib kontoris käia ja seda soodustab terve ja tööd soosiv organisatsioonikultuur. Seega palk võib olla inimese jaoks motivaator uuele mängumaale liikumiseks, kuid ainuüksi rahanumber töötajat paigal ei hoia.

Tunne, et saab midagi olulist ära teha

Lisaks sellele ootavad inimesed aina enam ka võimalust teha mitmekülgset tööd – teha olulisi ja mõtestatud tegevusi, millel on päriselt mõju ja väärtus ning mis ka muule maailmale silmaga nähtav on.

Elisa näitel hinnatakse seda, kui sinu töö tulemusel muutub näiteks kliendi elu iseteeninduskeskkonnas või e-poes lihtsamaks või oled aidanud kaasa mõne uue teenuse sünnile. See muudab töö oluliselt tähenduslikumaks, kui lihtsalt teadmine, et oled mõne pisikese tööetapi päevas ära teinud.

Oluline on, et need hüved ja võimalused, mida ettevõtte töökuulutuses või intervjuul välja lubab, ka reaalses tööelus kehtiksid. Kui annad katteta lubadusi, et ettevõttes saab teha peadpööritavalt ägedat ja maailmamuutvat tööd, aga tegelikult on asi sellest kaugel, ei hoia see inimesi sinu juures, olgu selle kõrval rahanumber nii suur kui tahes.

Selle taustal peab aga arvestama, et inimene ka ise peab olema huvitatud tööd tegema. Seetõttu peab tunnetama juba tööintervjuul, kas veregrupid klapivad ja lähtutakse ühistest väärtustest. Kindlasti ei tohiks olla noortel IT-valdkonda valides vaid määravaks faktoriks kõrge palganumber, ka töö ja valdkond ise peab paeluma. Kui inimene on motiveeritud ja pühendunud, on teda ka oluliselt lihtsam hoida.

Igaüks soovib omamoodi juhtimist

Aina enam loeb ka töötajatele, et juhtimine- ja organisatsioonikultuur oleks eluterved ja tööd oleks hea teha – iga päev. See nõuab juhilt väga head kohandumisvõimet, kuidas oma inimesi juhtida. Kindlasti ei kehti müüt, et arendajad on pigem üksikud hundid, kes ei ole suhtlemisaltid. See sõltub ikkagi väga palju inimesest endast. On neid, kes soovivad iganädalaselt üks ühele stiilis vestlustel tehtut arutada, on neid, kes vajavad suurt iseseisvust.

Mõnevõrra erineb ka nooremate alustajate ja seeniortaseme töötajate juhtimine. Nii, nagu noored soovivad veidi teistsugust paindlikkust oma aja ja koha peremeheks olemisel, on nad ka püsimatumad ja altimad katsetama uusi programmeerimiskeeli ja tööriistu.

Tihti arvataksegi, et edu peitub selles, mida rohkem kolmetähelisi lühendeid teatakse. Samal ajal aga kogenumad töötajad soovivad jääda kindlaks oma sissetöötatud lahendustele. Seega peab juht oskuslikult tunnetama tiimiliikmeid ja nende ootusi.

Turg on vaakumis, ettevõtetel kergemaks ei lähe

Eesti IT-töötajad on hinnas nii Eestis kui ka välismaal, mistõttu kestab järgmistel aastatel valdkonnas tugev konkurents. Tööandja peab arvestama, et ta inimestel on suure tõenäosusega pidevalt kolm tööpakkumist laual.

See peab hoidma juhid värskena ning nad peavad pidevalt panustama sellesse, et inimesed oleksid hoitud ja neile oleks loodud vajalikud tingimused ja võimalused teha mõtestatud tööd ja tähenduslikke asju. Kindlasti nõuab turu seis ettevõtetelt ka tööprotsesside ülevaatamist.

Tööjõud muutub järjest enam rahvusvahelisemaks ja multikultuursemaks ning seda peavad toetama ka ettevõtte protsessid. Nii, nagu töötajad soovivad rohkem paindlikkust, peavad olema ka ettevõtted valmis kiiremini muutuma.