Elisa blogi

Miks sõita maasturiga üle nutitelefoni ehk mees, kelle näppude alt on läbi käinud üle tuhande mobiili

Elisa seadmetiimi tootejuht Imre Nõmmik on Elisas töötanud juba 20 aastat, millest viimased kümme tegelenud erinevate seadmete testimise ja Elisa inimeste koolitamisega. Pärast kiiret matemaatikat selgus, et Imre näppude alt on selle aja jooksul läbi käinud üle tuhande telefoni.

Testimise käigus on telefonidest maasturiga üle sõidetud, neid uputatud ja väänatud. Imre räägib intervjuus täpsemalt sellest, kuidas ja miks telefone testitakse ning mille järgi erinevad seadmed Elisasse müügile jõuavad.

Mis on kõige veidram test, mida olete telefoniga teinud?

Kõige veidram test sai kunagi tehtud maasturi kaasabil. Lubati, et üks telefon on purunematu. Võtsin selle väidetavalt hävitamatu telefoni ja tavalise nutitelefoni, panin nad maha ja sõitsin enda metsamaasturiga neist üle. Tavaline telefon jäi terveks ja purunematu telefon purunes.

Kui on lubatud, et seade võib vees olla või kui on öeldud, et ta kannatab õlut, siis paneme ta õlle sisse. Tahame alati ise veenduda, et see, mis kliendile on lubatud, oleks nii ka päriselt. Näiteks oleme saanud testiks veekindla telefoni, mis uppus kohe ära. Tootja väitis, et kasutasime seda halvasti, kuigi tegime kõike seda, mis oli lubatud. Peame olema kindlad, et kui klient läheb allveelaeva filmima, siis see telefon päriselt ka tal seal töötab.

Kui kaua ühte seadet testima peaks?

Telefoni peab testima vähemalt kaks nädalat ja igapäevaselt, et aru saada, mis sind häirib või mis sind ei häiri. Sellest ei piisa, kui paned korraks kaardi sisse, ekraani tööle ja proovid viis minutit. Testime telefone just selle põhimõttega, kas me ise tahaks neid kasutada. Mõne odava telefoniga on nii, et kui karbist võtad ja laed kõik enda lemmikäpid – Facebookid, Instagramid ja mängud – peale, siis on ta nii aeglane, et peaaegu kasutuskõlbmatu.

Tihti saavad seadmetiimi töötajad testida telefone lausa pool aastat enne seda, kui see müüki tuleb. Seda küll mitte kõigi tootjatega, näiteks Apple saadab telefoni alles siis, kui launch on ära olnud. Siis on meil piisavalt aega, et kõik järele proovida.

Mille järgi te ikkagi neid seadmeid testite?

Testime väga paljusid erinevaid asju. Esiteks muidugi tehniline test – see, et telefon Eesti võrgus töötaks. Testime ära kõik teenused: et kliendid saaks Bingo Loto pileteid osta, parkida, kõnekaartidele raha laadida ja loomulikult, et meie enda äpid toimiks veatult.

Teeme alati ka subjektiivse kasutustesti: kas tahan seda telefoni käes hoida, kuidas on sellega trükkida jne. Loomulikult on see, nagu mainitud, väga subjektiivne, aga kui meid testijatena juba osad asjad häirivad, siis võib eeldada, et ka kasutajatel on nendega probleeme ja see on suur hüüumärk.

Testimine läheb selleni välja, et vääname kõiki telefone. Kui ta läheb esimese krõksuga puruks, siis läheb ta ka kliendi käes ruttu katki.

Vaatame ka seda, millised on pesad ja laadimisjuhtmed, et seadme jaoks ei oleks vaja eraldi veidrat laadijat, mida kuskilt ei leia. Tõlkevead vaatame samuti üle ja teeme tootjale märkusi, mille järgi nad saavad need ära parandada.

Mille järgi otsustate, et seade Elisasse kindlasti müügile ei tule?

Kui me ei müü mingit seadet, siis on selle taga kindel põhjus.  Ei ole nii, et meile ei meeldi värv või need inimesed, kes seda meile müüma tulevad.

Oleme jätnud mõned head seadmed tootevalikusse võtmata, sest keeleliselt on tegu olnud täieliku jamaga. Üks toode tuli näiteks Poola regioonist ja oli täis igasuguseid Poola äppe, mida klient ei saanud ise ära kustutada. Näiteks on meilt palju küsitud Xiaomi Pocophone’i, ent me pole seda seadmevalikusse võtnud, sest sellel on lubatud näotuvastus, mis Euroopas aga ei toimi. Me tegime otsuse, et ei müü seda, sest kõik telefoni juures ei tööta.

On juhtunud palju ka nii, et testime telefoni ära, võtame müügile ja siis tuleb uus tarkvaraversioon, mis kõik pea peale keerab. Siis suhtleme tootjatega ja üritame nendega koos parandused sisse viia. Teeme paljude tootjatega aktiivselt igapäevaselt koostööd.

Kui seade on ragisev ja nagisev, siis me seda enda kliendile ei müü, sest me ei taha, et tema kasutuskogemus oleks halb.

Mis on olnud kõige veidram telefon, mida olete testinud?

Täna ei ole kahe ekraaniga telefon enam mingi ulme, aga tegelikult oleme me mitme ekraaniga telefone testinud juba aastaid tagasi.

Oleme testinud poole tikutoosi suurust telefoni. Selle puhul oli kõnekvaliteet ja kasutusmugavus liiga halb ja see oleks kõlvanud müümiseks suveniiri või naljaka kingina, aga mitte reaalse seadmena.

Oleme testinud  krediitkaardi suurust ja kolme krediitkaardi paksust telefoni. See on küll mõeldud teiseks telefoniks, millega lihtsalt helistada ja sõnumeid saata. Kui tulevikus teeksime libatelefonide nurga, siis seal võiks neid müüa.

Kui tihti või mille järgi uusi telefone oma valikusse lisate?

Elisa võttis esimesena müüki OnePlusi ja tegelikult tahtsime seda müüma hakata juba sellest ajast, kui välja tuli OnePlus 3. Müügile toomise juures on väga palju erinevaid nüansse, näiteks see, et Eesti turg on väga väike ja peaksime sisse ostma meeletus koguses seadmeid erinevates värvivalikutes.

Kunagi ammu olime ka esimesed, kes uskusid Huawei telefonidesse. Valisime 10-20 mudelist välja paar parimat, mille müügiga alustasime, hiljem tulid ka teised operaatorid kaasa. Sõelusime inimeste jaoks välja parimad mudelid, mida reaalselt kasutasime ja proovisime.

Praegustest telefonidest rääkides, oleme ausad – kõik telefonid on head. Ka koolitustel ei ole enam mingit mõtet rääkida protsessoritest, mälumahtudest ega muudest tehnilistest näitajatest, sest tavakasutaja jaoks ei ole see enam nii oluline, pigem räägime funktsionaalsusest ja eriomadustest või ökosüsteemist.

Mis oleks üks asi, mis võiks juba homne päev Elisas müügil olla? Mida sina ise tahaksid osta?

Natuke kaugemale tulevikku vaadates tahaksin AR- ehk liitreaalsuse prille, millega tuleb digitaalne info sulle tavamaailma sisse. Eelmine aasta oli kõva teema VR ehk virtuaalreaalsus, aga sel aastal kindlasti juba AR. Näiteks ka töös on see suur innovatsioon, et sa ei vaja enam kümmet spetsialisti, vaid meie tehnikud lähevad kohapeale ja kontoris on üks spetsialist, kes näeb sama pilti, mida masti juures olev tehnik ning saab joonistada talle skeemi a’la see juhe tõsta sinna. Tehnik ei peagi enam kõigest kõike teadma.

Sama on kirurgiaga: kui täna jookseb kogu info monitoris, siis tulevikus on see kirurgil silme ees.

Seadmete poolest ootan kindlasti volditavaid telefone, mis ilmselt ei hakka olema sellised, nagu neid on praegu tutvustatud. Arvasin, et kommunikaatori aeg on möödas, aga nüüd, olles ise neid uusi katsunud ja näppinud, tuli ikka selline väike särts sisse! Neil on kindlasti veel arenemisruumi.

Tavaline telefon on tänaseks juba valmis – ma ei kujutaks ette, mida saaks sinna panna või kuhu poole seda tüürida, et mingit suurt innovatsiooni luua. 20 kaamerat külge pookida? Ühel hetkel pole sul enam teleskoopi vaja, vaid saad nutitelefoniga kuule sisse zoomida!

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto- ja rahaportaali olulisematest lugudest.