Miks tasub kasutada nutitelefoniga pildistades RAW formaati?

Foto: Shutterstock.

Igaüks, kellel on taskus nutitelefon, on sellega kindlasti ka pilte teinud. Tavakasutaja kasutab üldjuhul tootja poolt paika pandud seadistusi ning ise üleliia palju pildistamise ajal ei mõtle, kuidas näiteks valgust või säriaega sättida. Kes aga natuke rohkem fotograafiast midagi teavad, kasutavad pigem pildistades RAW formaati. 

Mis see RAW formaat on ning kas selle kasutamisega saaks hakkama ka tavaline hobipiltnik, räägib lähemalt fotograaf Mattias Kitsing.

Eelised pilditöötluse võimalustes 

Kitsingu sõnul peitub peamine põhjus RAW formaadi kasutamisel hilisemas pilditöötluses. “RAW fail sisaldab kogu informatsiooni kaamera sensorile pildi tegemisel hetkel,” selgitab Kitsing. Näiteks levinud JPEG faili puhul on telefon juba ise teinud valiku nendest andmetest ning väljastab need kompressitud kujul. “Selline pilt on kohe valmis sõbrale saatmiseks,” räägib ta. 

RAW formaat on seevastu kordades suurema mahuga ning vajab seetõttu enne postitamist või saatmist ka fototöötlust. “Kuid tulemus on kvaliteetne ja just selline nagu fotograaf soovis,” lisab ta.

Kitsingu sõnul peab RAW formaadi puhul pildistamisele järgnema töötlus sobivas programmis või rakenduses, mis pakub väga palju eeliseid tavalise JPEG faili ees – alustades kvaliteedist ja valguse ulatuses lõpetades parema müra vähendamisega. Näiteks pakub RAW fail tuhandeid astmeid valgust valge ja musta vahel, seevastu JPEG võimaldab ainult 256.

“Tänu sellele on võimalik päästa ka pildistamise hetkel ebaõnnestunud sätetega pildistatud fotod,” märgib fotograaf.

Kitsing räägib, et sageli võib pildistamisel olla pilt kas liiga sinine või kollane. See on teine suur RAW formaadi eelis. Fotot töödeldes saab valida pildi temperatuuri väärtust.

“Lisaks kaotab JPEG töötluses iga tsükli tagant kvaliteeti, aga RAW formaadiga seda muret ei ole – olgu esimene või sajas kord, pildi kvaliteet on endiselt sama,” toob fotograaf välja veel ühe RAW eelise. 

Paljud on töötlemisega kokku puutunud

“Usun, et paljud on fototöötlusega tegelikult kokku puutunud, kas uudistades oma telefoni võimalusi või postitades mõnd sotsiaalmeedia kanalisse, kus enne avalikustamist pakutakse foto tuunimise võimalust,” räägib Mattias Kitsing.

Kui selline kogemus on olemas, siis ei tohiks kas RAW formaadi töötlemine Kitsingu arvates kellelgi üle jõu käia. “Olenevalt rakendustest on protsessi kulg veidi erinev, kuid peaks olema kasutajale siiski arusaadav,” selgitab ta.

“Esimesed korrad võib ette võtta lihtsa pildi ja läbi käia kõik valikud, et teada saada, mida üks või teine seadistus teeb,” soovitab fotograaf. Tema sõnul tasub hiljem päriselt töötlemise juurde asudes meeles pidada, et vähem on rohkem.

“Fototöötluses on kuldreegel, et kui leidsid sobiva väärtuse mingile valikule, siis tule nõks tagasi,” räägib Kitsing. Ta lisab, et kui töötlemise käigus muudkui isu kasvab, kuid teadmised hakkavad kasinaks jääma, siis on internet täis erinevaid õppematerjale enda harimiseks ja täiendamiseks.

Põhilised asjad saab kiiresti selgeks

“Mina isiklikult kasutan Adobe Lightroomi, mis võimaldab mul telefonis tehtud ja töödeldud fotod koheselt ka arvutis üle vaadata ning vajadusel korrigeerida,” räägib Kitsing oma töömeetoditest. Tema sõnul võib muidugi alustada ka tasuta rakenduste või telefoni enda programmiga.

Edasi tuleb töödelda vastavalt oma soovile, kus tulevad appi ka igasugused eelseadistused ning programmide enda automaatika. Kui foto on töödeldud, siis tuleb Kitsingu sõnul eksportida see programmist näiteks JPEG või PNG failina ning foto ongi valmis.

“Protsessi põhilised asjad saavad selgeks suhtelise kiiresti olenevalt sellest, kui palju teha. Siiski on ka vanadel tegijatel fototöötluse juures alati midagi uut õppida,” lisab ta.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.