Tehnoloogia pole teatavasti igavene ning varem või hiljem saabub hetk, kui oma vana ruuteri või digiboksi peaks vahetama uuema ja moodsama vastu. Samas pole nimetatud seadmed nii kiiresti vananevad, kui mõnes muus valdkonnas ja üks korralik ruuter võib kesta kaugelt kauem kui mõne aasta. Kuidas aga aru saada, et seadme eluiga hakkab läbi saama ning vaja oleks uuemat?
Üks põhilisi ilminguid, mis näitab, et aeg oleks hakata uuemat seadet kasutama, on muidugi aeglane internet. See võib olla põhjustatud nii ruuteri vananenud tehnoloogiast, mis ei lubagi kiiremaid andmesideühendusi kui ka sellest, et vanal seadmel on kasutusel aegunud tehnoloogiad signaali suunamisel ja vastuvõtul. Kuid veel enne, kui seadet välja vahetama hakata, võiks ära proovida paar lahendust.
Ruuteri puhul proovi esmalt paari nippi
Esiteks – proovi, kas ruuteri asukohta muutes ühenduse kvaliteet paraneb. Kuskil kapis peidus olev seade või asjade vahele peitunud antennid võivad olla halva leviga kohas ja see takistab kiiret andmete liikumist nii mobiilse andmeside masti kui ka kodus üle WiFi koduseadmete vahel.
Teiseks – vaata oma seadme tehnilistest andmetest järgi, milliseid võrgukiirusi see teoreetiliselt toetab. Kui on näha, et need hakkavad juba ajale jalgu jääma ja teised koduseadmed on ammu kiiremad, võiks olla kiirem ruuter abiks. Muul juhul aga võib viga peituda hoopis milleski muus.
Kolmandaks – võib-olla on viga hoopis valedes seadistustes? Ruuteri WiFi võib olla samadel kanalitel, nagu naabril ja sellepärast konkureerivad kõik sama sagedusvahemiku pärast, kuid mõned muud kanalid võivad olla hoopis vabad. Kui kortermajas on siiski eeter nii tihedalt täis, et vabu kanaleid on raske leida (seda saab vaadata mõne mobiiliäpiga, näiteks WiFi Analyzer), siis võib samuti aidata uuem seade.
Nimelt kasutavad värskemad tehnoloogiad ka kõrgemaid sagedusi nagu näiteks 5 GHz ning seal on andmesideks ruumi lahedamalt. Leviala on küll selles sagedusalas väiksem, aga kui niikuinii kasutad internetti vaid korterist, siis tavaliselt ulatub uuem ja kiirem WiFi ka kaugematesse tubadesse.
Neljandaks – kas oled proovinud seadet sisse-välja lülitada? Võib-olla on ruuter veel täiesti võimekas ja suudaks koduseadmeid edasi teenindada, kuid sisemised protsessid on kuhjunud ja mälu vajab puhastamist. Kõige lihtsam on seda teha ruuterit sisse-välja lülitades. Sealjuures tuleks peale väljalülitamist viis kuni kümme sekundit oodata, et olla kindel kõigi protsesside lõppemises, enne kui toide uuesti sisse lülitada.
Kui see ka ei aita, siis võiks mõelda seadme väljavahetamisele uuema vastu.Õige seadme valimisel ja uuendamisel aitab Elisa klienditeenindus, kes teab soovitada, milline seade kasutajale kõige paremini sobib.
Digiboks pole ilmtingimata enam vajalik
Digiboksiga on olukord lihtsam. See enamasti kas töötab või ei tööta. Igaks juhuks kontrolli mittetöötamisel ka ega puldi patareid pole tühjaks saanud. Kui siiski boks ei tööta, vajab see väljavahetamist.
Kuid on ka veel mõned võimalused, mida tuleb arvestada. Kui näiteks oled endale ostnud uue ja parema pildiga teleri, siis tuleks uurida, kus telepakettides on ka HD kanalid ja kas neid saab selgema pildiga vaadata ning kas ka vana digiboks ikka seda toetab? Või kui vahetasid kodu ja tuppa tuleb nüüd uue Interneti teenusepakkuja võrk, siis kuidas seniseid telekanaleid ikka edasi vaadata?
Kaasaegsem lahendus on siis üldse digiboksist loobumine ja näiteks Elisa Elamuse kasutamine, mis pole enam klassikalises mõttes digiboks, vaid Androidiga eraldi seade, mis töötab igas võrgus. Või veel parem – kui ostsid omale uue Androidiga teleri, siis polegi enam lisaseadet vaja, sest Elisa Elamus on Androidi-äpina juba sinna allalaetav. Saadki juba loobuda vanast digiboksist ehk üks lisakarp telekalaual on jälle vähem.
