Millest sõltub interneti kiirus ehk kuidas end mitte bittidest ja baitidest eksitada lasta?

Foto: Shutterstock.

Bittidest ja baitidest rääkimine võib küll IT-inimestele liiga lihtne tunduda, kuid tavaline internetikasutaja ei pruugi teada, et need pole lihtsalt niisama sarnased sõnad, vaid netikiiruste juures tähendavad kordades, täpsemalt lausa kaheksa korda erinevat numbrit. Samuti pole alati põhjust loota saada just sellist netikiirust, mis ostetud andmesidepaketis kirjas on.

Seega, kui oled taas teenusepakkujate ja oma reaalsete ühenduskiiruste võrdlusel mingeid suuri anomaaliaid tähendanud, ei tee paha selgeks teha, mismoodi netikiiruste tegelikud numbrid bittides ja baitides sekundis tekivad.

Bait on kaheksa bitti

Tavaliselt mõõdetakse baitides andmemahte, bittides kiirusi. Kuid bait on kaheksa bitti ka siis, kui räägitakse andmesidekiirustest. Väike näpuviga kb/s või kB/s tähendab tegelikult kaheksakordset erinevust. Väike b täht tähistab bitti, suur B aga baiti, mis on ajalooliselt ühe tähemärgi edastamiseks vajalik bittide arv – 8. Seega kui sinu arvuti näitab ühenduskiiruseks näiteks 500 kB/s, siis tähendab see tegelikult hoopis 4 Mb/s (või ka 4 Mbit/s, vahel kasutatakse ka seda kirjapilti). Vahe on suur. 

Seega andmesidekiiruste puhul, eriti just oma ühenduskiirust kontrollides maksab alati vaadata, kas ühik on kirjutatud suure või väikese tähega. Andmesidepakettide pakkumistes on siiski enamasti küll bittides kasutatavad ühikud, sest eks need ühelt poolt näitavad ka kenasti suuremaid numbreid, kuid teiselt poolt on õigem ikkagi rääkida bittide liikumisest, mitte “tähemärkide” ehk baitide.

Mida tähendavad üles- ja allalaadimiskiirused?

Ühenduskiiruseid arvestatakse alati kliendi poolt vaadatuna. Kui räägime allalaadimiskiirustest, siis see tähendab, millise kiirusega Internetist mõni fail kasutaja arvutisse alla laetakse. Üleslaadimiskiiruseks on aga kasutaja arvutist mõnda Internetis asuvasse keskkonda, näiteks Facebooki pildi saatmine.

Enamasti kasutatakse internetiühendust allalaadimiseks – inimene surfab veebis, vaatab filmi või loeb e-kirju nii, et suuremahulised andmed jõuavad tema arvutisse ning vaid väike andmeliiklus käib vastupidi – tavaliselt tehnilised paketid, mis kinnitavad, et andmed on sihtkohta jõudnud. Siis aga, kui kasutaja hakkab Youtube´i mahukat videot üles laadima või pildialbumit veebi teistele vaatamiseks laadima, on olukord vastupidine – üleslaadimise kiirus saab olulisemaks.

Keskmise kodukasutajaga juhtub seda palju harvem, allalaadimist on kuni kümme korda rohkem vaja kui üleslaadimist. Seega on tihti ka andmesidepaketid kiirema allalaadimiskiirusega, kuna seda läheb kasutajatel kordades rohkem vaja, kui head üleslaadimiskiirust.

Kunagi kasutusel olnud ADSL-ühendustel, kus kaablivõrgu ressurss oli piiratud, oligi allalaadimiseks eraldatud kordades mahukam sagedusriba, üleslaadimiseks aga palju kitsam.

Tänapäeval on sellised mittesümmeetrilise kiirusega mobiilse andmeside paketid näiteks mobiilikasutajatel, sest nutiseadmetes vaadatakse samamoodi valdavalt sisu internetist ehk allalaadimine on olulisem. Mõnikord aga postitatakse ka ja siis on vaja rohkem üleslaadimiseks head kiirust. 

Milline on hea alla- ja üleslaadimiskiirus?

See on keeruline küsimus, sest kui lähed autopoodi ja küsid, milline on hea auto, siis sõltub kõik sellest, milleks seda vaja on. Nii on ka netiühendusega. Kas sobib Ferrari või väike Fiat? Kas tahad selle ühenduse otsas iga päev arvutit kasutada ning telesarjasid vaadata või on vaja vaid kiirelt e-posti kontrollida ja vahest ka uudiseid vaadata? Vahe on suur. Ka hinnavahe on erinev. 

Nimetatud 10 Mbit/s alla- ja 5 Mbit/s üleslaadimiskiirusega pakett ongi võib-olla täiesti piisav netis surfamiseks ja kirjade lugemiseks-saatmiseks, kuid filmide striimimiseks oleks juba kiiremat ühendust vaja.

Näiteks peetakse hea kvaliteediga Youtube´i striimi mõistlikuks allalaadimiskiiruseks 20 Mbit/s. Eks saab ka vähemaga hakkama, aga kui pildivaatamise seadmeks on juba 4K teler või hea ekraaniga tahvel, siis peab arvestama veel parema kiirusega. Miks mitte valida siis juba piiramatu ühenduskiirusega pakett, mis seda võimaldab.

Heast allalaadimiskiirusest sõltuvad tegevused on sellised:

  • Filmi vaatamine näiteks Elisa Elamusega
  • Sotsiaalmeedia vaatamine
  • YouTube´i videote vaatamine
  • Uudisteportaalide külastamine
  • Muusika striimimine või netiraadiote kuulamine

Üleslaadimiskiirus muutub oluliseks siis, kui pead kahepoolset videokõnet või kõnekonverentsi. Siis on lisaks allalaetavale teiste osalejate videostriimile vaja sinu seadmest teistele samuti videot saata. Miinimumiks, millega üldse videokõne võiks tänapäeval õnnestuda, peetakse näiteks 3 Mbit/s, aga enamasti on kasutatavad internetipaketid ikka palju enamaks võimelised. Samas ei maksa lasta end numbritest eksitada – reaalsed ühenduskiirused võivad olla lubatud maksimumist väiksemad kas kehva levi, suure võrgukoormuse või seadme enda võimete piiri tõttu.

Korralikust üleslaadimiskiirusest on sõltuvad sellised tegevused:

  • Videokõned ja virtuaalkoosolekud
  • Live mängud
  • Suurte faililisandite saatmine e-postiga või üleslaadimine
  • Andmete varundamine arvutist pilveteenusesse
  • Video üleslaadimine videokeskkonda
  • Pilveteenustes dokumentide ja kontoritööga tegelemine

Miks tegelik netikiirus on aeglasem, kui lubatakse?

Kui valid erinevaid andmesidepakette, siis on seal alati kirjas maksimumkiirus, näiteks “kuni 100 Mbit/s”. Miks siis pole alati selline kiirus saadaval?

Paraku sõltub kahe punkti vaheline internetiühendus alati sellest, mis on nende punktide vahel ehk ühenduskiirusest kasutaja juurest serverini. 

Kui laed alla siitsamast Eestist mõne suure teenusepakkuja serverist, siis võib ühenduskiirus olla üsna lähedane sellele, mida reklaamitakse kui maksimumkiirust. 

Kui aga testid ühendust mõne kauge serveriga näiteks Ameerikas või Aasias, siis ei saa keegi garanteerida, et ka sealt tulevad andmed kohale 100 Mbit/s. Seega tegelik internetiühenduse kiirus sõltub alati sellest, milline on reaalne ühendus internetis nende kahe punkti vahel, millega ühenduses ollakse. 

Siin on põhilised põhjused, mis määravad tegeliku ühenduskiiruse:

  • Kasutaja enda seadme võimed. Kui sinu nutitelefon või arvuti on vanemat tüüpi, siis juhtub, et kiire andmesideühendusega ei saagi paremat tulemust, kui vana seade lubab.
  • Tugijaama kaugus. Kuigi linnades ja suuremates asulates on palju tugijaamu ning uusimad võrgutehnoloogiad, võivad need sinuni mitte jõuda, kui lähim tugijaam on liiga kaugel ja asud hõredalt asustatud piirkonnas.
  • Ülekoormus. Kui sinu tugijaama kasutab korraga palju rahvast, siis tuleb operaatoril oma võrguressurssi jagada nende kõigi vahel ja kuigi tugijaamade vahelised ühendused on tavalisest kiiremad, võivad paljud kasutajad selle mahu kiiresti ära kasutada. Näiteks suvilapiirkondades või kortermajades, kus kasutatakse korraga palju mobiilset andmesidet, võib ühenduskiirus langeda.
  • Tipptund. Õhtusel ajal peale kella kuut-seitset saabuvad kõik korraga koju, lülitavad sisse nutitelerid ja arvutid ning asuvad Internetti tarbima. Ka sel ajal võivad ühenduskiirused oluliselt langeda.

Aeglane server. Kõik veebid pole ühtemoodi kiired, samuti võib juhtuda, et server, millest tahad andmeid alla laadida, asub liiga kaugel ja selle riigiga pole meil kiiret rahvusvahelist netiühendust. Kaugus tähendab ka hilistumist (pingimise aeg) ehk vaatamata ühenduse kiirusele jõuavad paketid alles teatud aja jooksul viitega kohale, mis on oluline võrgumänge mängides – mida väiksem viide, seda parem. Samuti võivad erinevad teenused serverites piirata ligipääsu kiirust, kui on liiga palju päringuid korraga. Sel juhul võib vaatamata sinu internetipaketi maksimaalsele lubatud kiirusele olla ühendus aeglasem.

Märksõnad: , , ,

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.