Millised häiremomendid reedavad, et midagi on korrast ära ja kuidas saab tööandja  toetada distantsilt töötavate inimeste vaimset tervist, selgitavad Elisa personalipartner Riina Ilves ja personaliarenduse spetsialist Diana Ossipova.

Nüüd, mil eriolukord on möödas, saab teha järeldusi, millised olid väljakutsed ja kuidas mõjutab muutunud töökorraldus elu uues olukorras, kus piirangud on leevenemas ja inimesed on kontoritesse tagasi pöördumas või juba naasnud. Mida õpetlikku võtta kaasa homsesse?

Küsi, märka, hooli

Riina Ilvese sõnul on oma inimeste vaimse tervise hoidmine ja jälgimine distantsilt väga oluline – seda nii eriolukorras kui ka tavatingimustes.

“Kontoris näed kasvõi mööda minnes, kas mõni kolleeg piltlikult lohistab jalgu järel, on tujutu või rõõmsas tujus. Videosilla teel suheldes tulevad mängu aga mitmed teised asjaolud. Näiteks on häiremomendiks see, kui inimesed ei taha panna videokoosolekul kaamerat tööle või kui on näha, et teadlikult hakatakse kontakti vähendama.“

Samuti, kui on käitumises märgata kõrvalekaldeid. “Olen kindlasti viimastest kuudest õppinud seda, et virtuaalses suhtluses inimestega peab veelgi rohkem kontakti hoidma. Ma ei pea silmas töiseid koosolekuid, kus paratamatult suheldakse.

Peab leidma aega, et küsida “kuidas sul tegelikult läheb?” Vastasel juhul võib inimene läbi põleda nii kiiresti, et ka tema ise ei pane ohumärke tähele.

Ka Diana Ossipova on nõus, et inimeste vaimse tervise küsimuste märkamiseks on erinevaid viise.

“Kraadida võib mitut moodi: hinnata üldist meeleolu, teha töötajate seas küsitlusi. Sealjuures on väga oluline märgata ja hoolida ning olla avatud. Lisaks on tähtis ka ise julgeda anda märku, mitte muresid endale hoida,” selgitab Diana.

Ta lisab, et inimesed kohanevad erinevalt. “Mõni võib kontoris olla väga kiire reageerija, kuid kodus töötades tuleb arvestada, et inimesel võib olla ka mitmeid muid tähelepanu nõudvaid asjaolusid ja tal ei ole võimalik teha tööd samal viisil. Oma aja võtab ka kohanemine uute tingimustega. See aga tingimata ei tähenda, et ta lihtsalt diivanil mõnuleb.

Teine jällegi jagab oma töö- ja eraaega kontoris käies tasakaalukalt, kuid samas võib kodus üle töötada, kuna puhkeaja piir hägustub.” Siin on võtmeroll juhtidel leidmaks üheskoos töötajatega lahendusi, kui üks või teine viis ei toimi.

Paku harivaid ja meelelahutuslikke tegevusi

Eriolukorrale tagasi vaadates selgitavad eksperdid, et lisaks igapäevasele olukorra kaardistamisele, saab tööandja pakkuda teistmoodi töökorraldusega harjumiseks erinevaid toetavaid tegevusi või meelelahutust.

“Meie juhid tõstatasid ise ennetavalt küsimuse, kuidas saame aidata oma inimestel kohaneda ja kerkivate küsimustega toime tulla, vastuseid leida.” selgitab Riina. Diana lisab, et nad tegid ideekorje, kus kogusid mõtteid, mis teemadel vajatakse kõige enam toetust.

“Näiteks korraldasime erinevaid vebinare nii meie töötajate kui ka väliskülaliste juhtimisel, käsitledes muuhulgas nii läbipõlemise, pingete maandamise ja igapäevase muutunud elukorralduse kui ka keeruliste klientidega toimetulekuga seotud teemasid.

Just selline uute rollidega toimetulek koduses keskkonnas ja enda eest hoolitsemine on olnud ka levinumad küsimused, mis esile kerkisid. Rääkisime, et see on igati normaalne ja keegi ei pea ennast selle tõttu halvasti tundma – meil kõigil on olnud sellel perioodil väljakutseid ja see pole nõrkus, kui sellest rääkida. Vastupidi!” selgitab personaliarenduse spetsialist Diana. 

Lisaks pakuti ka meelelahutuslikumat sisu: jagati trenninõuandeid, koguti kokku kultuuri- ja online-ürituste soovitusi jne, mida ettevõtte kommunikatsioonitiim regulaarsetes infokirjades koos muu olulise ja temaatilise infoga edastas.

Ettevõtte juhid korraldasid infotunde, kus anti ülevaade hetkeolukorrast ja arengutest. Mõlemad eksperdid on ühel meelel, et ettevõttele on väljakutse leida selliseid teemasid, mis huvitaksid võimalikult paljusid. “Kuidas pakkuda seda, mis kõnetab 1000 inimest? Kõigi huvid on erinevad, siin tulebki katsetada ja proovida ja oma inimesi kaasata,” lisab Riina.

Jätka traditsioone

Nii, nagu on juhi-töötaja vaheline suhtlus oluline, peaks tiimitunde säilitamiseks hoidma järjepidevat suhtlust tiimikaaslastega. “Virtuaalsed kohvipausid, kus räägitakse elust-olust, on hea võimalus hoida end kolleegide tegemistega kursis. Me kõik vajame seda asjaliku tööjutu kõrvale.

Aga siin peavad kõik ka ise initsiatiivi üles näitama, juht ei saa sundida või suunata kedagi omavahel suhtlema.”

Diana lisab, et olenemata sellest, kas viibitakse ühes kontoris või kilomeetrite taga, ei tohiks ära unustada meeskonna traditsioone. “Lihtsad inimlikud asjad, mis näitavad, et üksteist hoitakse meeles, näiteks kasvõi sünnipäevalaste õnnitlemine. Saab leida uusi virtuaalseid viise, kuidas õnne soovida või minna lõunapausi ajal sünnipäevatervitusi edastama.”

Kaardista kontorisse tulekuga seotud küsimused

Tänaseks on paljud ettevõtted taas kontoritesse naasnud, kuid ka see nõuab läbimõeldud tegutsemist ja uue olukorraga harjumist. Riina ütleb, esimese asjana tuleks kõigil ettevõtte inimestel enda jaoks teadvustada, et me ei saa jätkata samast kohast, kus olime enne eriolukorda.

“Viirus pole veel kuhugi kadunud ja seetõttu näiteks tuleb läbi mõelda, kuidas korralda hommikuti ühe kohvimasina juures kokkusaamist. Peab harjutama, kuidas hoida distantsi. Kokku tuleb ka leppida, kuidas inimeste hulka kontoris hajutatakse, kas käiakse vahetustega, töötatakse erinevates ruumides jne,” selgitab Riina ja lisab, et see tuleks kõigil ettevõtetel läbi mõelda ja kõiki ka teavitada.

“Oleme Elisas kokku leppinud, et need, kelle tööiseloom lubab, saavad ise otsustada, millal nad on valmis või soovivad kontorisse tagasi tulla.”

Diana sõnul on ettevõtted ja meeskonnad erinevad ja ka küsimused varieeruvad.

“Küsimused ja uue olukorraga seotud hirmud tuleks tiimiti ära kaardistada. Ja siin on juhtidel oluline roll. Tuleks analüüsida töötajate võimalikke murekohti ning kuidas neid ühiselt lahendada võiks. Lisaks leidsime eriolukorra ajal nii mõnegi tööprotsessi puhul paremaid lahendusi. Tuleks läbi mõelda, kuidas nendega jätkata tulevikus.”

Ka Riina on nõus, et möödunud kuud on olnud võimalus asju uue nurga alt näha. “See on olnud hea aeg mõtterestardiks.”