Küsimusele, millistele ekraanidele liigub keskmine vaataja, ei ole vastata ka selleaastasel IBC meediakonverentsil käinuna midagi uut, kirjutab Elisa Eesti uute teenuste juht Kertu Kriisk. Kodus eelistab tarbija suurimat võimalikku ekraani ehk siis traditsioonilist televiisorit. Kuid sellegipoolest liigub turg üha enam valikuvabaduse suunas.
Selles vallas oli näiteks Sony IBC 2017 (rahvusvaheline meediakonverents Amsterdamis) näitusel üles seadnud hiigel-TV, mis illustreeris põhimõtet bigger is always better ja mõistagi aina täiustuvat tehnoloogiat.
Kodus on suur ekraan mõistagi nagu tõeline kinoelamus, ent liikvel olles peab meelelahutus kättesaadav olema kliendi valitud isiklikus kaasaskantavas seadmes. Olgu see siis kõige uuem iPhone või mõned aastad vana Androidiga telefon või hoopis tahvelarvuti.
Sellega seoses jõuame aina tiheneva koostööni erinevate platvormide ja pakkujate vahel – lahendused peavad olema kättesaadavad ja toimima kliendi jaoks märkamatult, ent see eeldab päris palju eeltööd meelelahutusteenuste pakkujatelt.
Näiteks Elisa uus, üle õhu leviv nuti-TV Binge ühendab lisaks traditsioonilistele telekanalitele ka rahvusvahelised äpid – Netflixi, YouTube´i, HappyKids´i jpm, seejuures tähendab iga rakenduse lisamine teenuse, platvormi ja süsteemide omavahelist ühildamist, millest mõistagi kliendil aimugi ei ole, ent mis kõik ühtse tervikuna päris palju lisaväärtust loovad.
Ka IBC-l nägime toetust sellisele trendile – erinevate lahendustega konkureerimise asemel neid pigem ühendada ja kliendile lähemale tuua.
Reklaamide osas näitavad TV trendid samuti pigem kasutajate soovidele kohandumist. Seejuures ei ole eesmärgiks reklaamidest täielikult loobumine (mida kerimisfunktisoon juba täna mingis mõttes täidab), vaid pigem kasutajakohased reklaamid, mis on suures pildis olulised mõlemale – nii reklaami pakkujale kui ka vaatajale, kes ehk mingi valdkonna pakkumistega soovibki päriselt kursis olla. Siin tuleb aga oodata, kuidas seda maastikku hakkavad suurriigid kujundama, sest Eesti elanikkonna väikest arvu silmas pidades me selliste segmenteerimiste esimene eelistatud testturg paraku pole.
Kokkuvõtlikult keskendus selleaastane meediakonverents väga palju teenusepakkuja jaoks ajamahukate protsesside automatiseerimisele ja targemini korraldamisele (ehk AI – tehisintellekti suunitlusele) ning kliendile veelgi personaalsema ja kvaliteetsema meelelahutuse edastamise võimalustele.
Olgu selleks siis 8K pildikvaliteet, mis veel eelkäia 4K edugi ära oodata ei ole jõudnud või hääljuhitavad kodu terviklahendused, mis ühe käsklusega lubavad tuppa välisukse ees ootava külalise, vaigistavad televiisori ja timmivad valgustuse täpselt õigele meeleolule. Tulevik on helge (ütleksin isegi, et ere).
