Jaanus Erlemann, mida tehnikadirektori töö Starmanis tähendab?

Varem vastutas Starmani tehnikadirektor nii tehnoloogia arengute kui ka teenuste igapäevase toimimise eest Eestis. Eelmisest sügisest alates on meil uus Baltikumi-ülene struktuur. Minu juhitud äriarhitektuuri divisjon tegeleb Starman Grupis strateegilise planeerimise, tehnoloogia elutsüklite haldamise ja olulisemate arendusprojektidega. Ehk kõige sellega, mis on suunatud tulevikku. Tänaste lahenduste ja teenuste igapäevase toimimise eest, et internet töötaks, et telekas näitakspilti ja nii edasi, vastutab eraldi üksus.

Need kaks rolli on tegelikult erinevad oma natuurilt ja tegevustelt. Tahtsime, et fookuses on teenuse kvaliteet ja samas, et me suudame tehnoloogia ning teenuste arenguga kaasas käia.Selline on meie uus organisatsioon ja eks ma ise teen ka nalja, et ma olen tehnikadirektoritest kõige tehnikakaugem. Minu taust ja kompetentsid on pigem äri pool, mitte tehnoloogia pool.

Olen 90-ndate teises pooles koostöös Eesti Pangaga aktiivselt vedanud Eesti panganduses kasutuses olevate standardite kehtestamist. Pangakonto numbri, viitenumbri, konto väljavõtte ja maksekorralduse standardid on igaühele tuttavad ning meie tänase efektiivse e-panganduse alustaladeks. Tallinna Börsi ja Eesti Väärtpaberikeskuse juhina sai üles joonistatud Eesti pensionisüsteemi 2. samba toimimise alusprotsessid. Täna on Eestis kõige efektiivsemalt opereeritav 2. samba pensionisüsteem maailmas. Seejärel oli minu tööandjaks Rootsi varahaldusettevõte East Capital, kus ma vastutasin nii fondide backoffice’i kui ka IT lahenduste arenduse ja toimimise eest.

On see Starmani jaoks oluline muutus, et tehnoloogiainimesed mõtleksid äri peale?

Jah, see on kõikjal tehnoloogiaga seotud ettevõtluses nii, et äri ja tehnika vahel on vaja tõlki ehk inimest, kes oskab äri ja IT-d omavahel tõlkida – kuidas ärinõudmisi tehnoloogiapoolel lahendada?

Me oleme muutumises kaablifirmast teenusfirmaks ja meie edukus ei sõltu sellest, mis kaabli me maha paneme, vaid kuidas me neid kasutame ja mis teenuseid pakume.

Mis Starmani jaoks kõige tähtsam teenus on?

Kõige alus on ikkagi internetiteenus ning telesignaali kliendini viimine. Aga meie kliendid küsivad täna pigem Ajamasina teenust, salvestusteenust, videolaenutuse teenust, TV Everywhere teenust jne.

Kas Starman kavatseb ka televisiooni üle interneti edastama hakata?

Tegelikult me seda juba üle interneti teemegi! Kodudes vaadatakse saateid Ajamasinast –see ongi internetipõhine saadete edastamine. Ajamasinasse salvestatud saated on Starmani serveris ja edastatakse kliendile üle interneti.

Kogu meie klientide internetiliiklust kokku võttes, igapävane veebikasutus (e-mail, veebilehtede külastamine jms) ja meediatarbimine (näiteks YouTube või Netflix või Ajamasin) – siis moodustab Ajamasina saadete edastamine koguliiklusest kolmandiku. Ja see kasvab jätkuvalt, mis muidugi tähendab koormust meie võrgule. See on väljakutse, millega spetsialistid igapäevaselt tegelevad.

Kliendi jaoks on oluline teada, et Ajamasina saadete vaatamisest tekkiv internetikasutus ei mõjuta tema internetipaketis lubatud kiirust, sest Ajamasina saated liiguvad kliendi ja meie serverite vahel väljaspool kliendi intenetipaketis lubatud kanalit.

Miks Starmani lahendus just selline on, kus on eraldi internet ja teleühendus?

Meie oleme ajaloolistel põhjustel kasutanud internetiteenuse pakkumiseks koaksiaalkaablit ja DOCSISe standardil põhinevat lahendust. Starman alustas tegevust teleteenuse pakkujana ja telepilt jõudis kodudesse üle koaksiaalkaabli. Hakates pakkuma ka internetiteenust, kasutati ära juba olemasolev taristu. Me oleme muide ainus internetiteenuse pakkuja Baltikumis, kes pakub oma teenust ainult DOCSISe tehnoloogiale põhinedes. Oleme hoidnud oma võrgu ajakohasena ning pidevalt uute standarditega kaasas käinud. Mujal maailmas on DOCSISel põhinev internetiteenus väga levinud. Enamus suurtest kaabeltelevisiooni pakkujatest on käinud läbi meiega analoogse tee TV-teenuse pakkujast internetiteenuse pakkumiseni.

Millal see võrk ajale jalgu jääb?

Uued standardid tulevad järk-järgult välja, mis teevad koaksiaalkaabli ühenduskiirust paremaks. Täna demostreeritakse erinevatel üritustel DOCSISe standardil põhinevat 5Gbps ühendust ja standardid lubavad kuni 10Gbps ühendust üle koaksiaalkaabli. Edasi tuleb finantsmatemaatika. Iga uue standardipõlvkonna kasutuselevõtmiseks peab tegema investeeringuid ja arvestama, kas ja millal see ennast ära tasub. Investeeringuid tuleb teha operaatori keskseadmetesse ja klientide koduseadmetesse, aga ka jaotusvõrgu seadmetesse.

Seega peame arvutama, kas mõistlik on liikuda edasi DOCSISe standardite arengutempos või liikuda üle fiiberoptilisel kaablil põhinevale lahendusele.Me ei ole ausalt öeldes näinud maailmas operaatoreid, kes oleks olemasolevas võrgus tehnoloogiat vahetama asunud, see tähendab koaksiaalkaabli asemele fiibri pannud. Täna ehitatakse uus võrk praktiliselt alati fiiberoptilise kaabli peale, kuid vana üldjuhul välja ei vahetata.

Meie Starmanis kavatseme tehnoloogiavahetuse ette võtta. Oleme välja mõelnud neli põhjust, miks seda teha. Esiteks on meil Eestis olemas kaablikanalisatsioon, mida osades riikides ei ole. See tähendab, et me ei pea uue kaabli majani viimiseks hakkama kaevama. Saame kanalit rentida, mille hind on reguleeritud. Teine põhjus on see, et kortermaja sisevõrk kuulub reeglina operaatorile ning meil on võimalik see ümber ehitada. Rootsis-Soomes kuulub majasisene võrk majaühistutele ning suures mahus võrkude ümberehitamine on sisuliselt võimatu. Kolmas põhjus on see, et Eestis on senini tööjõukulu veidi soodsam kui mujal, et selline töö ära teha.

Neljanda põhjuse annab meile DOCSISe standardi areng. Täna oleme jõudnud nii-öelda standardite vahejaama. Uue standardipõlvkonna, DOCSIS 3.1, juurutamine on ukse ees ning see toob kaasa uued investeeringud uue põlvkonna seadmetesse. Ei ole võimalik jätkata järk-järgult teostatavate investeeringutega olemasolevate seadmete laiendamiseks. Standardivahetusest me mööda ei pääse, võrgu mingites osades me selle ülemineku kindlasti teeme. Samas on meil just sobiv hetk asuda arendama paralleelselt fiiberoptilisel kaablil põhinevat jaotusvõrku.

Minu divisjoni üheks ülesandeks ongi analüüsida erinevate tehnoloogiatega seonduvaid plusse ja miinuseid, investeeringuvajadusi, mõju teenuste arendusele, et siis koostöös ettevõtte juhtkonnaga 5-10 aastase mõjuga otsused tehtud saaks. Nagu ikka juhtimises, kõike ei saa rahas mõõta. Mingis osas jäävad otsused põhinema intuitsioonile ja usule.

Mida see inimestele tähendab, kui internetiteenuse pakkuja vahetab senise võrgu valguskaabli vastu?

Vahetuse tulemusena tekib meil võimalus pakkuda kliendile suuremat allalaadimiskiirust kui tänane 400-500 megabitti sekundis.Samuti oleme võimelised pakkuma suuremaid üleslaadimiskiirusi. Iseasi kas ja millal suuremad kiirused kliendi jaoks tegelikult ka vajalikud on. Kindlasti paraneb kliendiühenduse töökindlus, sest kliendi ja meie keskseadmete vahel puuduvad fiiberoptika lahenduse korral aktiivseadmed, mis vajaksid haldamist, voolu jne. Kui täna võib naabermajas toimunud elektrikatkestus tähendada kliendi jaoks teenusekatkestust, siis fiiberoptilisel võrgul põhineva lahenduse korral jääb teenus toimima. Niikaua muidugi, kuni kliendil endal elektrikatkestust ei ole või keegi kaablit katki ei tee.

Fiiberoptikal põhinev võrk on tuleviku vundamendiks. Mida laiem on internetiühendus kliendile, seda rohkem on vabadust erinevate teenuste osutamiseks.

Usute, et nõudlus üha rohkemate ekraanide järele ainult kasvab?

Jah. Aga tuleb küsida, et kas see kasvab lõputult? Mitut ekraani inimene suudab korraga vaadata? Oletame, et perel on neli 4K telekat ja kõik need on korraga kasutuses. See vajab internetimahtu alla 100 megabiti sekundis. Oletame, et lisaks on peres veel viies liige, kes tahab pilves suuremahilisi toiminguid teha (videotöötlus või AutoCADis joonestamine vms.), mis vajab kiiret ühendust. Isegi sellisel juhul ei ületa interneti kiiruse vajadus praegu pakutavat.

Täna ei ole pahatihti kodus sobivaid seadmeidki, mis suuremate kiiruste tarbimist võimaldaksid. Näiteks on inimeselkodus 500 Mbps kiirusega internetiühendus ja arvuti, mille pordi kiirus on 100 Mbps või on tal kodus n-standardi wifi ruuter, mis annab 60–80 Mbps.

Seetõttu on kõige kiiremate internetiühenduste pakkumine hetkel paljuski hoopis turundusküsimus kui reaalne vajadus. Meie töö on analüüsida paljude näitajate põhjal seda, kuidas inimeste nõudlus internetiühenduse järele kasvab.Ja muide, väga põnev on vaadata just nõudlust aeglasemate pakettide kasutajate seas. Kui 400 Mbit/s paketis tõsta kiirus 500 Mbit/s peale, siis internetikasutus oluliselt ei muutu. Aga tõstes aeglases paketis kiiruseid, siis suureneb interneti kasutamine märgatavalt ja seega ka koormus meie võrgule.

Kui vaadata laiemalt klientide poolt tarbitavaid teenuseid, siis põhilise jaoks piisab tänapäeva kiirustest juba igati. Seni on vaid üks teenus, mille jaoks on suuremat kiirust vaja – see on video voogedastus. Aga me oleme jõudnud 4K videoga tasemele, kus silmaga on video resolutsiooni üha raskem eristada. Kuhu edasi? Kas internet of things ehkasjade internet? Mu külmkapp ei vaja ilmselt kunagi gigabitist ühendust. Milline on see uus teenus, mistõttu internetikiirus peab jätkuvalt samas tempos kasvama?

No kui kuskilt vajadusi otsida, siis näiteks teisel pool ookeani mõeldakse väga agaralt virtuaalreaalsusele ja kuidas selle pilti reaalajas edastada. Kuigi ilmselt ei saa see lähiaastatel massiliseks.

Õige, kuigi me ei tea ka praegu, kui palju see mahukam on kui näiteks 4K-video.Tuleviku ennustamine on tänamatu töö. Vale ennustusega on väga lihtne ajalukku minna ning naerualuseks saada.

Starman tegutseb agaralt ka Leedus, kus pakutakse kortermajades peaaegu ühe gigabitiseid ühendusi. Miks nii?

Sellel on turu arengust tingitud põhjused. Leedu turul on olnud väga palju väikeseid teenusepakkujaid ning peetud on parameetrite sõda. Lõppklientidele on see olnud hea, sest pakutavad kiirused on tõusnud ning käib kõva hinnasõda. Aga investeeringuteks või innovatsiooniks ei jätku neil seetõttu vahendeid. Üksikud väikesed teenusepakkujad ei suuda meie Ajamasina laadseid teenuseid turule tuua. Ainult vähestel suurtel on selleks olemas finatsvahendid. Ka Leedu turul toimub paratamatu konsolideerumine ning hinnatõus.

Eestis on Starman püsinud agaralt internetikiiruste konkurentsis ja toonud välja ka uusi teenuseid nagu Ajamasin ja TV Everywhere. Mille peale Eestis põhikonkurents jääb?

Meie arvame, et selleks saab olema kasutajakogemus. Siin on hea mõelda Spotify, Deezeri ja Apple Musicu peale. Kuidas nemad omavahel võistlevad? Paljud kasutajad väidavad, et Apple Musicu teenus on odavam ning parema sisuga, aga sellest hoolimata nad ei vaheta oma Spotify lepingut Apple Musicu lepingu vastu.

Järgmisena konkureeritakse sisu osas. Kellel on unikaalne sisu, mida teistel pole. Siin võib maailmast näitena välja tuua Netflixi, kellele järgnevad HBO ja teised.

Meie äri on pidevas muutuses. Üha vähem on edu aluseks alustehnoloogia ehk missugune kaabel maas on.

Mis on tehnikadirektori töö suurim väljakutse, mis lähiaastatel ees ootab?

Suurim väljakutse on selles, kuidas tulevikku näha (muiates). Edukas olen ma oma töös siis, kui me end oma tegemistega “nurka ei värvi”.Alati tuleb töötada ka piiratud ressurssidega. Raha ja inimesi on alati vähe. Tehnoloogiad muutuvad keerukamaks ja üksteisega seotuks, mistõttu on erinevate tippspetsialistide koostöö korraldamine väga oluline.