Elisa blogi

Storyteki mentor ja Hollywoodi digiprodutsent John Heinsen: räägi häid lugusid ja tunne oma publikut!

Meedia on viimaste aastakümnetega täielikult muutunud – enam ei käida kinos samu filme ja telekast samal ajal samu saateid vaatamas, et hiljem sellest ükskõik kellega rääkida. Igaühel on oma meedia, lisaks veel ka oma meediakanalid ja oma aeg, millal ta oma saateid vaatab. Mis on sellises olukorras saanud Hollywoodi filmitööstusest ja sisutootjatest? Räägib Bunnygraph Entertainmenti asutaja ja Storyteki mentor John Heinsen.

John Heinsen käis sel sügisel Tallinnas Storyteki inkubaatoris tudengitele rääkimas, kuidas luua oma meediatarbijatest kommuuni ja kuidas pakkuda neile häid elamusi. Kuna meediat tarbitakse nii erinevalt ja nii erinevatest kanalitest, siis on oma kinnistunud kuulajas-vaatajaskond meedia loojatele vaat et kõike olulisem.

John Heinsen ja tema loodud ettevõte Bunnygraph Entertainment töötab Hollywoodis koos kirjanike, stsenaristide, meediatalentide ja ka tehnoloogiaekspertidega, et luua seriaale ja sisu paljudesse kanalitesse: muidugi alustades traditsioonilisest televisioonist, kuid lisades väljundina sinna juurde ka veebi ja mobiiliplatvormile. Kolm aastat on ta töötanud ka Oscari Galade digimeedia produtsendina, 2015. aastal sai tema lühifilm “Lone Hunter” Los Angelese Aasia ja Vaikse ookeani filmifestivalil auhinna.

Samuti on ta käinud ka Tallinna Pimedate Ööde Filmifestivalil ja osalenud selle audiovisuaaltööstuse messiprogrammis Industry@Tallinn & Baltic Event.

Alustame paljude jaoks veel müstilisena kõlavast ametist – multimeedia ja transmeedia produtsent. Mida see täpsemalt tähendab, mida sellises ametis tehakse?

Ma räägin lugusid, jutustan mitmetel platvormidel ja kureerin sisu, mida esitatakse neil platvormidel ja mis peab nende platvormide kaudu ehitama sisu juurde ühise auditooriumi, kommuuni.

Mis on transmeedia ja milline on selle erinevus võrreldes sellega, kui me jutustame oma lugu traditsioonilisel viisil ühes kanalis?

Transmeedia on jutustamine vähemalt kolmel eri platvormil ja arutelude võimaldamine selle jutustatava sisu üle neil platvormidel.

Mida Storyteki sügisesel sessioonil oma loengutes Tallinnas rääkisite?

Tulin tallinna Storyteki programmi päris varajases alguses. See oli väga hea, sest niimoodi sain kohe alguses aidata tiimidel hakata mõtlema oma auditooriumile ja kuidas seda tekitada oma pakutava sisu juurde. Need olid üks imeline grupp noortest proffidest, kes mind kuulasid.

Kui nüüd vaatame suuremaid tegijaid – telekomiettevõtteid ja kaabel-TV operaatoreid, kes edastavad sisu n-ö tööstuslike vahenditega erinevates kanalites, siis mida võiks neile soovitada? On ju täiesti uutmoodi aeg nii meediaettevõtete kui telekomi-maailma jaoks, platvorme on palju.

Telekomid ja kaabel-TV operaatorid peavad teadma, et nende kliendid on digitaalmaailmas aktiivsed ja teavad täpselt, mida vajavad. Neil on valikuvõimalusi. Seega on meie asi nüüd luua nende jaoks just sellist sisu just sellises vormis, mis ei valmistaks pettumust.

Mida siis meediaettevõtted peaksid tegema teistmoodi kui vanasti? Mida on vaja teha lähemas tulevikus, et olla edukas ja pidada vastu konkurentsis, mis on tihedam kui kunagi varem?

Kõigepealt – tuleb kuulata oma auditooriumi. Tulevikku tuleb igal sammul arvestada. Praegu on aeg luua uusi reegleid ja neid edasi liikudes jälle purustada. See tähendab, et aeg on otsida uut raha ja sissetulekuid ning uusi ärimudeleid. Tuleb lõpetada muretsemine selle pärast, kui palju need uued mudelid on enne raha kaotanud.

Millised on need värsked tehnilised võimalused, mis meie meediatarbimist veel enam muudavad ja mõjutavad – kas tehisreaalsus (Virtual Reality ehk VR) on järgmine suur asi või pigem hääbub, nagu juhtus 3D sisuga, mida pidi ebamugavate prillidega vaatama?

Mulle tundub, et järgmine suur asi on liitreaalsus (Augmented Reality ehk AR). Samas tehisreaalsus jääb rohkem mänguplatvormide jaoks oluliseks. Kaugemale tulevikku vaadates aga paistab, et oluliseks saab hoopis n-ö ümbritsev (tehis)reaalsus (Immersive Reality ehk IR). See on täiesti uus asi ja tähendab seda, et me ei pea tehisreaalsust vaatama läbi millegi, vaid meid ümbritsevad hologrammid, mida ümberringi näeme. Nii näiteks võiksime Tallinnast rännata Hawaiile ilma Tallinnast lahkumata.

Arvan, et tehnoloogia selles valdkonnas jätkab kiiret arengut ja kõik on samal ajal nii põnev kui ka hirmutav minusuguse 46-aastase “vana” mehe jaoks (naerab).

Kuidas siis lugude jutustamine täpsemalt muutub, kui me saame seda teha täiesti uute tehnoloogiliste vahenditega mitmetel erinevatel viisidel? Kui me saame erinevat moodi edastada häält, pilti, liikuvpilti…

Kui heli tuli filmidele juurde 1920ndatel, siis paljud arvasid, et see hävitab täielikult filmikunsti oma senisel kujul. Kui televisioon leiutati, siis arvati, et inimesed enam kinos käima ei hakka. Praegu on sellepärast väga põnevad ajad, kuna jutustajatel, kes tahavad oma lugu edasi anda, on väga palju erinevaid tööriistu. Kuulajatel-vaatajatel on võimalik seda teistmoodi vastu võtta. Kuid kõik see ei tähenda, et häid lugusid poleks enam vaja. Need on ikka samamoodi olulised. Muidu pole neil uutel tehnilistel võimalustel ju mingit mõtet.

Mis võiks olla mõned väga lihtsad ja selged juhtnöörid meediainimestele, kes tahavad oma lugu edastada mitmel erineval platvormil?

Tea oma auditooriumi, räägi häid lugusid ja edasta seda, mida lubasid.

Millised on hea loo jutustamise võimaluste juures suurimad muudatused viimase aastakümne jooksul?

Tehnoloogia võimaldab nüüd väiksematel filmidel jõuda suuremate auditooriumideni ja filmistuudiod teevad samal ajal ise vähem filme. Nende jaoks on see kõik suured frantsiisilepingud, et anda võimalikult palju välja teistele tegelastele teha. Vanasti kippus nii olema, et stuudio kulutas turundusele sama palju, kui palju läks maksma filmitegemine ise. Nüüd on sotsiaalmeedia ajastul aga publik valmis ise turundustöö ära tegema, kui on hea film. Nad reklaamivad sotsiaalmeedias sinu toodangut tasuta… aga jällegi ainult siis, kui sinu lugu on tõeliselt hea.

Mis muutub selles valdkonnas tulevikus?

Alati on uusi platvorme, uusi tehnoloogiaid ja proovimata ärimudeleid, mis tulevad. Raske on anda mingit kindlat suunda, mis viib tulevikus edule, sest publik on tegelikult nagu liikuv märklaud, mida on raske sihtida. Lisaks ettevõtted ei taha investeerida uutesse tehnoloogiatesse, mis võivad peagi hääbuda, nagu juhtus 3D televiisoritega.

USA-s on mitmeid suurfirmade ühinemisi, mille järgi võime oletada, kuhu meediatööstus on suundumas. Näiteks kui ma esimest korda 2005. aastal alustasin mobiilisisuga, siis inimesed ütlesid, et mitte keegi ei hakka saateid vaatama mobiiliekraanilt. Nüüd aga AT&T (mobiilioperaator) ostab Time Warneri.

Mul on hea meel, et ma tegutsen praegu sellel põneval alal ja minu arvates on ka Storyteki inkubaator täiuslik innovatsiooni arendamise mudel, tuues valdkonna headele ideedele taha investeeringud ja mentorite toe.

John Heinsen on Storyteki mentor. 27. septembrist startis audiovisuaal-valdkonna kiirendi Storytek programm, et aidata koostöös Elisaga kümne nädalaga rahvusvahelisele areenile jõuda ettevõtetel, mis tegelevad digitaalse meelelahutuse, intellektuaalomandi ja tehnoloogiaarendusega.

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto- ja rahaportaali olulisematest lugudest.