Tehisintellekti (AI) kaua aega uurinud ja sellega tegelenud Storyteki mentor, tarkvarafirma Missing Link AI kaasasutaja ning tegevjuht Yosi Taguri peatus paaril hallil oktoobripäeval Tallinnas ja andis meediatudengitele mõned loengud. Sel ajal, kui me Yosiga intervjuud läksime tegema, oli väljas juba pime ning loenguruumides jõutud üsna filosoofiliste küsimusteni tehisintellektist ja inimkonna (loodetavasti roosilisest) tulevikust.

Kui tehnoloogiavisionäärid eesotsas Elon Muskiga hoiatavad masinate ülemvõimu eest ja mõned teadlased räägivad lähiajal kätte jõudvast singulaarsusest ehk hetkest, mil masinad saavad inimestest targemaks, siis Yosi Taguri on täpselt vastupidisel arvamusel.

“Masinad ei saa meie mõistmisega veel niipea hakkama,” on tema üks viimastest lausetest loengu lõpus tudengitele, “inimesed on nii ettearvamatud. Tehismõistusel läheb väga kaua, et ise arenema hakata ja meile järele jõuda.”

Suundume kõrvaltuppa, võtame õhtuse kohvi ja Yosi Taguri, kes alustas programmeerimist juba 11-aastaselt, selgitab lähemalt, miks ta nii arvab.

Iisraelist pärit ja 8,5 aastat armees teeninud tarkvaraarendaja on muuhulgas töötanud ka neli aastat Microsoftis, asutanud neli tehnoloogiafirmat ja praegu tegeleb masinate õpetamisega. 2016. aastal juhtis ta neurovõrkude arendamise inseneritiimi – neurovõrgud on teatavasti praegu üks efektiivsemaid viise iseõppivate süsteemide loomisel, Missing Link AI on aga selle põhjal loodud tehisintellekti arendusplatvorm. Nii et paljudki tehnikakauged inimesed võiksid siinkohal ehmatada ja mõelda, et just sellised insenerid toovadki meile masinate ülemvõimu kaela.

Kuid ise asja sees 25 aastat olnuna pole Yosi Taguril tehisintellekti ees mingit hirmu ja ta püüab ka teisi veenda, et masinate areng ja kunstmõtlemine pole koll, millega hirmutada ja mida ise karta.

“Minu eesmärk siin mentorina ja ka mujal tehnoloogia evangelistina loenguid andes on tehisintellekti ümbert ulme oreool ära võtta,” selgitab ta. “Elon Musk ja teised tuntud inimesed on paljud ära hirmutanud. Mina tahan siin Workshopil näidata, et tegelikult on iseõppivad masinad veel väga kaugel ise mõtlemisest.”

Telefoniklaviatuur areneb ise

“Iseõppivaid süsteeme on igal pool meie ümber,” toob ta näite iPhone´ist ja teistest nutitelefonidest, “näiteks kui tipime ekraaniklaviatuuril, siis me ei taba kunagi sõrmedega täpselt neid pisikesi klahve, mis seal kujutatud on. Klaviatuur aga õpib ja vajadusel laiendab seda ala, mida puudutades mingi täht loetakse vajutatuks.”

Iseõppiv süsteem analüüsib andmeid, koostab uusi mustreid oma kogemuse ja uue info põhjal ning kohendab käitumist. Kõik on juba olemas sellistes lihtsates asjades nagu mainitud ekraaniklaviatuuri äpp, aga ka mujal meie ümber. Need programmid on ikkagi veel väga lihtsad võrreldes selle keerukusega, mis inimeste peas asub.

Kuidas kõik alguse sai

Yosi oli lapsepõlves oma kodulinnas Iisraelis ainuke laps terves kvartalis, kes oskas arvutiga midagi asjalikumat teha. Esimese programmi kirjutas ta 11-aastasena ajalehenäite järgi. Teist mängu mäletab ta juba täpsemalt – see oli arvutisse tehtud virtuaalne klaver, mida sai mängida. “Kahju ainult, et kaht klahvi korraga ei saanud tööle, ükshaaval pidi vajutama,” meenutab ta.

Edasi läks kõik nii, nagu on mainitud Malcolm Gladwelli raamatus “Outliers”: selleks, et jõuda maailmatasemele, tuleb harjutada ja õppida omal alal 10 000 tundi.

Võrreldes sellega, mismoodi Yosi Taguri algusaegadel ajalehest lapsena koodi ümber kirjutas, on töövahendid ja programmeerimine praeguseks muidugi tundmatuseni muutunud ja me oleme väga kaugele edasi läinud.

“Kuid isemõtleva ja isekirjutava programmini on ikka veel väga pikk maa minna,” lisab ta kohe. “Samas on väga palju kasulikku tulnud tänu tehisintellektile, eriti meditsiinis.”

Yosi Taguri on uurinud Iisraeli ettevõtteid, kes tegelevad tehisintellektiga ja hetkeolukorda põhjalikult kaardistanud. Tema arvates on praegu väga suur potentsiaal sellisel tarkvaral just meditsiinis.

“Iisraelis on mitmeid meditsiinifirmasid, kes tegelevad näiteks tehisintellekti kasutamisega vähiuuringutel,” räägib ta, “turvasüsteemides kasutatakse videopildi analüüsil tehisintellekti, Amazon ja eBay on oma vastavad uurimiskeskused avanud. Apple ja Intel on tehisintellekti pannud kiipide sisse, sellel on juba riistvaraline tugi olemas.”

Vaja on uutmoodi arvutusvõimsust, protsessorid peavad toetama kiiret lineaar-algebrat ja iga kord on probleemid, mida vaja lahendada, erinevad. Mõnikord tuleb läbi analüüsida suur hulk avalikke andmeid, teinekord hakata vajalikke andmeid ise järjest koguma ja nende põhjal järeldusi tegema.

Soovitus mobiilifirmale: las AI kuulab meid!

Yosi Taguril on soovitus ka telekomifirmale, kuidas tehisintellekti kõige paremini ära kasutada: “Mobiilioperaatoril on kasutada tohutu hulk andmeid, mis on tehisintellektile väga hea materjal,” soovitab ta, “kõnesid analüüsides oskab masin õppida ja aina täpsemalt kõnet tekstiks teha. Mis oleks, kui operaator pakuks teenust – kõik kõned transkribeerida tekstiks ja kasutajale saata? Või loeb masin näiteks telefonivestlusest välja suulise kokkuleppe mingil ajal mingis kohas kokku saada ja küsib hiljem üle, kas lisame selle kohtumiste kalendrisse. Selliseid lahendusi oleks palju.”

AI halb maine on turundusprobleem

Miks siis ikkagi tehisintellekt nii palju negatiivset vastukaja saab ja seda inimesi ohustavaks kolliks peetakse?

„Ma arvan, et see on puhtalt turunduse ja meedia probleem,“ pakub Yosi Taguri, „negatiivseid asju võimendatakse meedias ja ulmekirjandus ka hirmutab inimesi, kes AI-ga lähemalt kursis pole. Tehisintellekt on praegu tegelikult väga lihtne. See, millega AI hakkama saab, tundub aga võhikule keeruline ja ulmeline. Samas – AI on praegu tehnoloogiafirmade jaoks ka suur hype. Iga vähegi endast lugupidav ettevõte väidab, et neil on AI ja tehisintellekti kasutatakse ka kõige lihtsamate ülesannete lahendamisel.“

Veel on aega

Kolm aastat tagasi kirjutas Stuart Armstrong oma uuringus, kus küsitleti maailma teadlasi, et tehisintellekt saab inimesest targemaks kõige varem 2017. aasta lõpus, tõenäoliselt aga siiski 2030ndatel või hiljem. Elame-näeme. Yosi Taguri aga usub kindlalt, et see niipea ei juhtu ning masinad saavad meist targemaks alles kunagi väga kauges tulevikus.

Yosi Taguri on Storyteki mentor. 27. septembrist startis audiovisuaal-valdkonna kiirendi Storytek programm, et aidata koostöös Elisaga kümne nädalaga rahvusvahelisele areenile jõuda ettevõtetel, mis tegelevad digitaalse meelelahutuse, intellektuaalomandi ja tehnoloogiaarendusega.