Juhtmega tolmuimejad on jäänud minevikku, kuid see on omakorda kaasa toonud küsimuse, millist juhtmevaba varianti eelistada. Järgnevalt leiad peamised vars- ja robottolmuimeja plussid ja miinused, et just oma kodu jaoks parim lahendus leida.
Varstolmuimeja
Varstolmuimeja kasutaja peab ise ka teatud aktiivsuse säilitama ning jalad seinal vedelemise asemel toast tuppa liikuma, kuid selle väikese panuse abil pääseb ligi kohtadele, kuhu robottolmuimeja ei pruugi minna ning erinevate otstega saab seda kasutada isegi auto, aknalaudade ja madratsi puhastamiseks.
Et siiski liigset pingutust vältida, suudab varstolmuimeja koos inimese abiga puhastada 30 minutiga kuni 160 m² pindasid.
Robottolmuimejaga võrreldes sobib see paremini mitmetasandiliste kodude jaoks ning treppidelt tolmu imemiseks.
Lisaks võimaldab selle paindlikkus ligi pääseda ka kõige kitsamatesse kohtadesse. Varstolmuimeja tagab põhjalikuma puhastuse ning koristamise käigus saab ise veenduda, et iga tolmukübe või mahapudenenud puru saaks eemaldatud.
Robottolmuimeja
Robottolmuimeja on lahendus kiire eluviisiga või laisale inimesele – sellega ei kaasne lisa ajakulu, kuna robottolmuimeja saab peale käskluse andmist koristamisega ise hakkama.
Sensorid aitavad vältida seadme ümberkukkumist ja takistustega kokkupõrkamist, seega ei pea seadmel pidevalt silma peal hoidma. Iseseisvalt suudab robottolmuimeja ületada kuni 2 cm kõrgused takistused.
Uuemad mudelid on lisaks tolmu imemisele varustatud ka põrandapesu funktsiooniga, mille tarvis tagab vee jaotuse andur, et põrandaid üle ei uputataks.
Tulenevalt vajadusest saab määrata iga toa jaoks ka eraldi puhastusaja ning ühe laadimiskorraga puhastab robottolmuimeja kahe tunni jooksul kuni 180 m².
Kuigi seadme tegemistel saab silma peal hoida rakenduse kaudu, kust käib ka selle sisse/välja lülitamine ja häälkäskluste andmine, siis robottolmuimeja siiski suure tõenäosusega suurpuhastuse tulemusi ei anna ning on heaks lahenduseks lihtsalt igapäevase üldise puhtuse hoidmiseks.
