Paljudele on nutitelefon saanud asendamatuks kaaslaseks ja vajalikuks töövahendiks, mis on täis nii olulist tööinfot kui eraelulisi andmeid. Elisa telekomiteenuste valdkonna juht Mailiis Ploomann annab nõu, kuidas andmeid nutitelefonis kaitsta.
Nutitelefon on täis olulisi ja väärtuslike andmeid, mis võõrastes kätes võivad palju kurja teha ning just seepärast peaks igaüks oma andmeid telefonis kaitsma. Elisa telekomiteenuste valdkonna juht edastab viis lihtsat nippi, kuidas oma andmeid nutitelefonis kõige paremini kaitsta.
1. Kasuta ekraanilukku
Tavalise PIN-koodi, salasõna või ekraanimustri kasutamine on kõige minimaalsem kaitse, mida võiksid kõik inimesed oma telefonidel kasutada. Juhul kui telefon peaks võõrastesse kätesse sattuma, ei saa pahatahtlike kavatsustega inimesed nii hõlpsalt sinu andmetele ligi ega saa kuritarvitada sideteenuseid.
2. Krüpteeri andmed telefonis
Telefonile salasõna või ekraanimustri seadistamine on küll hea algus, aga suure tahtmise korral võib kurikael saada varastatud telefoni andmetele endiselt ligi, eriti kui osa andmeid, pilte jne on paigutatud eemaldatavale mälukaardile. Üheks võimalikuks kaitseks oleks oma telefoni sisemälu ja mälukaardi krüpteerimine.
See tähendab, et andmed telefonis pannakse teise formaati, millest pole võimalik aru saada ilma dekrüpteerimiseta, milleks on vaja kindlat digivõtit või salasõna.
Krüpteerimiseks pole vaja eraldi rakendust – enamik uuemaid Androidi ja iOS-i tarkvaral töötavaid nutitelefone toetavad seda vaikimisi. Tasub see vaid aktiveerida turvalisuse seadete alt.
3. Aktiveeri telefoni positsioneerimine
Tootjad on nutiseadmete tarkvarasse loonud juba viisi, kuidas telefon ülesse leida juhul, kui see on kadunud. See aga eeldab, et mobiilis hoitakse pidevalt sees GPS-i, mis laseb hiljem arvutist seadme asukohta positsioneerida. Androidi kasutajad peavad selleks Google’i ja iPhone’i kasutajad iCloudi kontoga vastaval lehel sisse logima. Seejärel saab järgida juhiseid telefoni leidmiseks.
Palju olulisem on aga võimalus hiljem veebist lukustada oma kadunud telefon ja kustutada selle andmed juhul, kui on oht, et telefon on sattunud võõrastesse kätesse.
4. Ära lae rakendusi alla mitteametlikest keskkondadest
Üldine soovitus on kasutada nutitelefonis ametliku Google´i või Apple´i rakenduspoodi. Põhjus selleks on väga lihtne – allikas on teada ja üldjuhul kehtivad mõlemas poes teatud reeglid ja kontrollid, mille järgi rakendusi poe keskkonda lisatakse.
Mõistagi võib ka ametlikesse poodidesse harva mõni pahatahtlik rakendus sattuda, kuid see on pigem erand. Lisaks tasuks rakenduse käivitades vaadata üle, millistele funktsioonidele rakendus juurdepääsu küsib. Mõnikord selgitavad ka arendajad ise, miks ühte või teist ligipääsu vaja on, kuid pigem on selline nähtus erandlik, ent see-eest väga teretulnud.
5. Kasuta viirusetõrjet
Sarnaselt arvutitele on nutiseadmetel samuti oht nakatuda mõnda pahavarasse. Olgu see andmeid koguv rakendus, ekraanil kirjutatavat talletav keylogger ehk nupuvajutuste salvestaja või salaja kalleid sõnumeid saatev pahavara – lahti tuleb sellest saada.
Viirusetõrjed pakuvad võimalust telefonist viiruseid ja muid pahalasi otsida ning neid eemaldada, samuti suudavad viirusetõrjed monitoorida ja ennetada tegevusi reaalajas. Lisaks pakuvad mõned antiviirused ka kaitset pahatahtlike e-kirjade ja veebilehtede eest, muutes sinu igapäevase nutiseadmekasutuse turvalisemaks.
Hiljuti lisas ka Google oma Play poodi automaatse skaneerimise võimaluse, mis otsib kasutaja telefonist pahavara ja on vaikimisi nutitelefonis aktiveeritud.