Paljudele inimestele seostub Fujitsu peamiselt sülearvutite või fotokaameratega, sest need on asjad, millega tavakasutajad enim kokku puutuvad. Reaalsuses tegeletakse Fujitsus väga paljude valdkondadega, mida üldse on kuidagi võimalik IT-ga siduda.
Hea võimalus Fujitsu eri valdkondade projekte näha avanes möödunud nädalal Helsingis Fujitsu World Touril, kus lisaks uutele äriklassi arvutitele ja VR-lahendustele sai näha ka näiteks Fujitsu projekte meditsiinivaldkonnas. Üks selline projekt keskendub inimeste kõndimisele.
Kas diabeeti on võimalik tuvastada lihtsalt… kõndimise järgi?
Täpsemalt siis kõndimise mõõtmise ja analüüsimise järgi – nimelt jälgivad füsioterapeudid patsientide taastumist vigastustest just nende kõnnaku järgi, lastes inimestel täiesti tavaliselt jalutada ning siis märkmeid tehes. Sellist taastusravi jälgimise ja mõõtmise protsessi on aga keeruline jagada, sest erinevatel füsioterapeutidel võib olla erinev hinnang.
Reaalsuses saab inimese kõndimise järgi mõõta ja isegi ennustada väga palju: alates vanadest vigastustest ja taastusravist kuni diabeedi ja teiste haiguste tuvastamiseni. Fujitsu Walking Monitoring Tool ehk lihtsalt öeldes kõndimise mõõtja on loodud selleks, et edaspidi ei peaks arstid ega taastusravi spetsialistid toetuma vaid iseenda hinnangule ning kohati umbmäärastele mõõtmistele. Patsiendi jala külge kinnitatud võru abil on võimalik ülima täpsusega mõõta seda, kuidas inimene astub.
“Täpselt” tähendab siin kontekstis seda, et arstile kuvatakse inimese kõndimisest absoluutselt kogu informatsioon, mida vähegi võimalik koguda on, eri jalgade sammu pikkuste ja asetuste vahest kuni pisikeste ebakõladeni ühe jala eelistamiseni välja. Sedasi on võimalik väga täpselt jälgida vigastusest paranemist, kuid ühtlasi ennustada või tuvastada näiteks seda, et inimesel on varajased diabeedi sümptomid.
Tulevikus võiks sellist lahendust rakendada ka inimese kodus niimoodi, et ei ole vaja arsti juurde kohalegi tulla.
Ühtne andmebaas vähendaks oluliselt ravijärjekordi
Fujitsu World Touril hakkas silma veel teinegi oluline lahendus meditsiinivaldkonnale.
Arsti juures käimise juures on nii Eestis kui ka Soomes probleemiks pikad ravijärjekorrad. Tihti kulub arstide aeg patsientidega tegelemise asemel hoopis erinevate andmete leidmisele ja otsimisele, kuna puudub ühtne ja kõikehõlmav süsteem. Just seda kujutab endast mAltti, mille arendamisel lõid kaasa ka eestlased.
Sisuliselt on tegu lehega, kust arstil on võimalik näha kogu tervisega seonduvat informatsiooni, mis patsiendi kohta kunagi ühtegi andmebaasi talletatud on. See hõlmab nii laborianalüüse ja igasuguseid mõõtmisi, kuid ka varasemaid diagnoose ja kõiksugu terviseriske, mis inimesel tuvastatud on.
Asja teeb eriliseks asjaolu, et – vähemalt Soomes – on mAlttis ühendatud kõik meditsiinilised andmebaasid, olenemata haiglast või muust struktuuriüksusest.
Fujitsu Eesti tegevjuhi Seth Lackmani sõnul võiks sellisest süsteemist olla palju kasu ka Eestis, kus sarnaselt Soomele on probleeme ravijärjekordadega. Lackman tõi ühe kasutegurina välja ka asjaolu, et mAltti abil saaksid eestlased ja soomlased mõlemad naaberriigis lihtsamini arstiabi, kuna nende raviandmed oleksid kohe kättesaadavad. Selle asemel, et riik ise sarnast süsteemi ehitama hakkaks, pakub Lackman välja võimaluse teha Fujitsuga koostööd: “Riik ei pea kõiki asju ise tegema, teenuseid saab ka sisse osta,” ütles Lackman. “Fujitsu tahab asju koos teistega teha.”
