Fujitsu blogi

Mis on tehisintellekt – kas tõesti isemõtlev masin?

Ükskõik, mis uus tehnikavidin või äpp või tarkvara praegu välja tuleb, pea alati lisatakse sinna juurde, et selles on kasutusel tehisintellekt. Kas masinad on siis tõesti jõudnud juba sinnamaale, et mõtlevad ise ja omavad mõistust?

Selle kohta, mis on praegu igal pool palju räägitud tehisintellekt ehk AI (Artificial Intelligence), ei ole vaja ulmekirjandusest selgitust otsida. Praeguste masinate AI on siiski meie jaoks täiesti ohutu ja paljudes valdkondades nimetatakse tehisintellektiks hoopis mõnda tehisintellekti kitsamat osa, mis teaduslikus mõttes on masinate isemõtlemisest veel päris kaugel. Mõnede teadlaste arvates veel lausa aastakümnete kaugusel.

Meie igapäevane tehisintellekt, mis juhib äritarkvara, serverikeskusi, meditsiinilisi süsteeme, klienditeenindust ja isegi meie taskus olevaid mobiile, on masinõpe ja kohanduvate algoritmide ehk juhistega tarkvara. Kui see on kasutusel meie igapäevastes äppides ja seadmetes, siis võib tõesti jääda mulje, et masinad oskavad juba ise otsustada ja mõelda vastavalt olukorrale.

Eks see ongi eesmärk – meie elu targalt mugavamaks teha, sest iseõppimine tähendabki kohandumist vastavalt olukorrale ja kogemuste põhjal aina täpsemate ja õigemate otsuste tegemist.

Masinad ei tule meid valitsema

Võime praegu rahulikult magama minna – masinad ei tule meid valitsema. See tehisintellekt, mis pesitseb meie nutitelefonis või tegeleb äritarkvaras sobivate lahenduste leidmisega, ei hakka Terminaatoriks ega astu välja mõnest “Mina, Robot” tüüpi ulmefilmist inimkonna vastu mässama. Kõik on siiski vägagi kontrolli all.

Oleme lihtsalt jõudnud neljanda tööstusrevolutsiooni künnisele ja nagu ikka, on esialgu palju hirme uute asjade ees. Sest uut ei tunta veel piisavalt hästi ja täiesti loomulik on seda veidi peljata.

Tuletame meelde eelmised kolm tööstusrevolutsiooni: aurumasin, elekter ja arvuti tulek. Nüüd siis järgneb digitaalne revolutsioon. Mõeldes tagasi iga tööstusrevolutsiooni alguse juurde, oli see alati veidi harjumatu ja kõhedust tekitav, kuid praegu ei kujuta aurumasin, elekter või arvuti kasutamine meile mingit ohtu. Samas ei kujuta keegi ette ka ühtki ettevõtet, mis oma äris arvutit ei kasutaks. Digitaliseerimine aga alles veel käib ja selles suunas liiguvad kõik majandusharud ning see tähendab, et lihtsalt arvuti kasutamisest kontoris enam ei piisa. Vaja on võimekat tarkvara ja arvutisüsteeme, mis aitaksid kindlaks teha, mida kliendid vajavad, annaksid suuna, kuidas seda kõige paremini saavutada (ettevõtte jaoks võimalikult mõistlike kuludega) ja kuidas edestada nutikama lahendusega kõiki konkurente.

Fujitsus usutakse, et tehisintellekt (AI) selle praeguses tähenduses ja ka tulevikus aitab kaasa nii masinate kui inimeste produktiivsuse kasvule – ehk siis saame teha ära rohkem, kui seni ilma suurema pingutuseta.

Kus tehisintellekti praegu kõige rohkem kasutatakse?

Kui fantaasiakirjanduses räägitakse tehisintellektist kui isemõtlevatest masinatest, mis tõenäoliselt üsna kiiresti oma tarkuses inimestest mööduvad, siis tegelikkuses on praegu tehisintellekti mõiste kasutusel hoopis maisemate probleemide lahendamisel. Näiteks võib tehisintellektiks olla nimetatud mõni selline tegevus:

Tööstusrobotid: arvuti või arvuti juhitav robot teeb tegevusi, mida tavaliselt on teinud inimene oma mõistust kasutades. Selleks võib olla näiteks tootmisliinil auto kokkupanek, keevitamine, sorteerimine, vms.

Vestlusrobotid: Masinad üritavad simuleerida inimese mõttetegevust, lahendades ülesandeid, milleks varem olid võimelised vaid inimesed. Levinud on kõikvõimalikud vestlusrobotid, mis on arenenud sellisele tasemele, et inimene ei pruugi enam alati aru saada, kas temaga vestleb masin või teine inimene.

Virtuaalsed assistendid: inimese käsklustest saadakse aru ja tehakse vastavalt seda, mida on palutud. Levinud lahendused on virtuaalsed assistendid (Google Assistant, Microsoft Cortana, Amazon Alexa), mis siiski ise ei mõtle, vaid käituvad suurte andmehulkade analüüsiga tegelevate algoritmide juhendamisel.

Masinõpe: tegemist on tarkvaralahendusega, mis õpib paljudest erinevatest variantidest selle kõige õigema välja leidmist ning mida rohkem on algoritmil kasutada erinevaid andmeid, seda täpsem see on. Võib öelda kulunud rahvatarkusega: rumal õpib oma vigadest, tark teiste omadest. Tark iseõppiv masin kogubki kokku võimalikult palju teiste kogemusi ja teeb sest omad järeldused. Näiteks võib masin selgeks õppida apelsini ja õuna eristamise vaid selle põhjal, et on hulk andmeid, kus lapsed on välja valinud apelsinid ja õunad.

Kõnetuvastus ja kõnelemine: siingi on kasutusel suured andmehulgad ja aja jooksul täiustatud algoritmid, mis ühelt poolt oskavad ära tunda inimkõne ja tõlkida selle tekstiliseks, teiselt poolt aga sünteesida ka vastuseid, pannes sõnad kokku lauseteks ja tehes heliklippidest kokku arusaadava kõne. Ka eesti keele jaoks on algoritmid väga kiiresti aina paremaks muutumas.

Masin-nägemine: seegi on levinud juba igale poole, ka meie taskutesse. Nutitelefonid oskavad kaamerapildist tuvastada, mida pildistad ja seadistavad vastavalt sellele kaamera valgusparameetrid. Mõnikord küll tehisintellekt eksib, kuid enamusel juhtudel arvab õigesti ära.

Isesõitvad autod: siin on terve rida erinevaid masinõppesüsteeme, mis peavad hakkama saama ümbruse ja liikluse tunnetamisega ning õigete juhtimisotsuste vastuvõtmisega.

Zinrai – tehisintellekt kõigile

Kas tehisintellekti kasutamine on vaid suurte korporatsioonide mängumaa? Mõnes mõttes küll, kuna selle arendamine ja õpetamine nõuab päris palju ressursse, kuid lisaks sellele on olemas ka kõigile kättesaadavad pilveteenused. Neid pakub Fujitsu, andes võimaluse kasutada ka oma arendatud tehisintellekti ressursse. Nii ei pea iga ettevõte ise ülal pidama ja arendama suhteliselt kallist AI süsteemi, vaid võib näiteks kasvõi korra aastas tellida AI oma majandusnäitajaid läbi uurima ning sealt olulisi trende otsida või õpetada vestlusroboti just oma valdkonnas põhjalikke vastuseid andma.

Selle pilveteenuse nimeks on Zinrai ning Fuijtsu pakub koos sellega võimalust kasutada mitte lihtsalt üht tehisintellekti rakendust, vaid suurt hulka ühendatud andmebaase ja teadmisi, et väga erinevates valdkondades saada intelligentseid lahendusi probleemidele.

Zinrai pole seega ainult toode ega teenus, vaid AI raamistik, mis antakse klientide käsutusse nende oma teenuse või lahenduse loomiseks. Zinrai AI arenduses kasutab Fujitsu usaldusväärseid partnereid.

Mõned kasutusvalmis lahendused Zinrail on näiteks:

  • ennustamine, kui mõni tööstusliku seadme komponent või detail katki hakkab minema, aidates varakult uue tellida, enne kui tööseisak tekib;
  • valvekaamera videote analüüsimine, kes, kui palju ja millal käis kaamera eest läbi kuni näotuvastuseni välja;
  • masin-nägemisega tootmises praakdetailide ja toodangu väljavalimine.

Iseõppimine ja närvivõrgud – need ongi tänapäeva tehisintellekti põhitehnoloogiad

Kokkuvõtteks võib öelda, et tehisintellekt laiemalt on küll isemõtlev masin, mis jäljendab inimese mõtlemist, kuid praeguseks pole see (veel) võimalik. Samas on tehisintellektil kitsamaid tähendusi ja tänapäeval on kasutusel kaks kitsamat AI tehnoloogiat: masinõpe ja närvivõrgud.

Masinõpe on tehnoloogiad ja algoritmid, mis aitavad otsida ja andmeid analüüsida, leides sealt vajalikke seoseid ja mõistlikke tulemusi. Nende põhjal võivad masina algoritmid vastu võtta otsuseid. Üks lihtne seda tüüpi lahendus on näiteks intelligentne mobiililaadimine: kui on näha, et kasutaja paneb igal õhtul kell 12 telefoni laadima ja tõuseb kell 7, siis tark algoritm laeb telefoni lõpuni täis alles hommikul, vahetult enne ärkamist, et akut säästa.

Närvivõrgud aga on lahendus, millega saab korraga töödelda suurt hulka andmeid, tekitades korraga miljoneid ühendusi erinevate protsesside vahel. See toimib samamoodi nagu inimese ajus neuronid närvivõrkude kaudu üksteisega infot vahetavad. Uuemates telefonides on näiteks närvivõrkudel põhinevad protsessorid, et telefoni kaamerapilti kiiresti töödelda ja seadistada vajalikke pildiparameetreid vastavalt sellele, mida pildistatakse.

Seega võib öelda, et tänapäeva tehisintellekt, mida palju kasutatakse väga erinevates seadmetes ja tarkvarades, on mitte isemõtlev, vaid iseõppiv masin.

Artikkel ilmus algselt Fujitsu blogis.

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto- ja rahaportaali olulisematest lugudest.