Sel nädalal ummistavad Eestis elavad Vene kodanikud politseijaoskonnad. Neil tuleb järgnevate päevade jooksul kas maha müüa, ära kinkida või politseisse hoiule viia ligi 900 tulirelva, kuna reedest alates muutub relvade omamine Venemaa ja Valgevene kodanikele ebaseaduslikuks.
“Kui keegi kardab, et mulle tuleb mingi korraldus Putinilt nagu “Hispaania kohal on pilvitu taevas” ja ma hakkan sõdima Eesti vastu, siis ei, ma ei hakka Eesti vastu sõdima. Kuid oma lähedasi hakkan ma loomulikult kaitsma,” ei pea ligi 20 tulirelva omav Eestis elav Venemaa kodanik Juri Petrov toimuvat õigustatuks. Petrov seletab, et viib osa relvi politseisse hoiule ja teise osa viib laskespordiklubisse, mille nime ta ei ütle.
Eesti laskesportlasi esindav tipplaskur ja Practical-Laskmise Ühingu juhatuse liikme Armin Meesiti sõnul on see ennekuulmatu, et vaenuliku riigi kodanikel lubatakse laskespordiklubidesse varustust koguda, mis sõjaseisukorras võidakse n-ö omadele laiali jagada. “Kui tekib oht neid relvasid kasutada, siis veri on paksem kui vesi ja Venemaa kodanikel on ju konstitutsiooniline kohustus kaitsta oma kodumaad. Kui meil peaks tekkima nendega konflikt, siis paratamatult peavad nad vajadusel suunama need relvad Eesti meeste pihta,” tõdeb Meesit.
Samal ajal muudetakse Meesiti hinnangul ausatel Eesti meestel relvade omamine ja saamine üha keerulisemaks. “Tahaks öelda – ae, ametnikud, vaenlane on teisel pool!” põrutab Meesit.
Kanal 2 “Täistunnis” uurib Elo Mõttus-Leppik, miks korjatakse Vene kodanike kõrval ka Eesti inimestelt relvad käest olukorras, kus näiteks meie naaberriigid oma julgeoleku kaalutlustel pigem soodustavad inimestel relvadega sina peale minemist.
Eestis on tsiviilrelvi 100 elaniku kohta viis, samas kui Soomes 32 ja Ameerikas 120 relva 100 inimese kohta. Eelmisel aastal vähenes Eesti riigis relvaomanike arv 1500 inimese võrra.
Laskmisklubide karmid tingimused
Saates tutvustab Practical-Laskmise ühingu juhatuse liige Lauri Abel ka tingimusi, mis on ühe laskespordiklubi relvaruumile seatud. “Peab olema vähemalt kaks lukustatavat ust, eraldi topeltlukud, signalisatsioon, nõuetele vastav sõrestik,” loetleb ta.
Seda, kui palju relvi saavad Vene kodanikud laskespordiklubidesse viia, tuleb kooskõlastada politseiga, aga vastava ruumi olemasolul võib ühte klubisse kokku koguda kasvõi sadu relvi. “Sõjaolukorras võib neid siis kõigile välja jagada?” uurib saatejuht Meesitilt.
Politsei selles probleemi ei näe, kui klubides pannakse sinna toodud relvad müüki. “Me soovitame, et nad aktiivselt müügiga tegeleks, sest ega me seda suurt hunnikut endale ka siia hoiule ei taha,” räägib PPA relvalubade grupi juht Anneli Annist.
Politseisse hoiule antud relvad on Vene kodanikel lootust tagasi saada juhul, kui neist saavad aasta jooksul Eesti kodanikud. Petsovi sõnul tema seda aga praegu teha ei saa, sest tal puudub Eestis ametlik sissetulek. Raha Eestis elamiseks võtab ta enda sõnul öökapist.
Kuulduste peale, et Petrovist võiks saada Eesti kodanik, Meesit vaid muigab ja sõnab, et tema teadmiste põhjal ei ole tegemist Eesti-meelse inimesega. “Ta kannab võistlustel Nõukogude sümboolikaga särki. Me oleme ta juba mõnda aega tagasi eemaldanud laskesportlaste nimekirjast.”
Kui Vene kodakondsusega inimesed peavad oma relvadest lahti saama selleks reedeks, siis määratlemata kodakondsusega 500 inimesele jäävad ligi 1200 relva veel kätte. Seaduse järgi saavad nad relvi omada kuni relvaloa aegumiseni.
Rahvusvaheliselt turvavaldkonnas tegutsev ja riigikogus töötades kapo erikomisjoni juhtinud Jaanus Rahumägi näeb siin julgeolekuohtu. “See (viies) kolonn tekib kohe, kui on mingisugused asjaolud, mis seda soodustavad. Nii nagu oli pronksiöö – kõik need, kes kesklinna puruks peksid, nad ei olnud mingites kaitsepolitsei failides, me ei teadnud kõiki neid. See meelsus oli kõikides nendes inimestes ja täpselt sama olukord tekib siis, kui tekib mingi muu olukord, näiteks relvastatud konflikt,” tõdeb ta.
Ühe näitena sellest võib tuua riigireetmises süüdistatava Aivo Petersoni, kes muuhulgas üritas luua oma tsiviilkaitseüksuse Eesti suhtes vaenulikest relvaomanikest.
Relvaloast jäävad ilma ka paljud eestlased
Nii nagu ikka, on igal mündil kaks poolt. Venemaa kodanikud pole ainsad, kellelt Eesti riik relvi ära korjab. Oma relvast peab loobuma ka enam Eesti kodanikke. “Mulle anti kolm päeva ja korraldus relv ära viia, sest ma ei pannud lihtsalt tähele, et relvaluba oli vahepeal läbi saanud,” tõdeb Rahumaa. Talle paistab, et just pärast Mikk Tarraste tapatalguid on Eesti riik võtnud suunaks korjata tsiviilkäibest ära võimalikult palju relvi.
“PPA on seda ka avalikkuses öelnud, et meie praktika on muutunud. Me olemegi rangemad, me olemegi põhjalikumad,” tõdeb PPA relvalubade grupi juht Annist.
Meesit leiab, et praeguses julgeolekusituatsioonis on äärmiselt oluline, et iga Eesti mees saaks relva omada ja võimalusel seda kasutada. Liigutakse aga hoopis vastupidises suunas. Eelmisel aastal vähenes Eestis relvaomanike arv 1500 inimese võrra. Muuhulgas on tähtaegades eksimiste tõttu relvaloast ilma jäänud ka endised politseinikud, advokaadid, ajakirjanikud ja ettevõtjad, kes on relvi omanud aastakümneid.
Avalikult on relva omamisest ametnike solvava käitumise tõttu loobunud näiteks Tallinna munitsipaalpolitsei ameti juht Aivar Toompere, kes on politseis eri ametikohtadel töötanud Eesti taasiseseisvumisest saadik. Relvast loobus ka endine kriminaalpolitseinik ja aastaid laskesporti harrastanud Andres Putting, kes avaldas sotsiaalmeedias loo sellest, kuidas tal kadus armastus riigi vastu.
Nimekirja lisandub ka ärimees Urmas Sõõrumaa, keda ametnikud peavad Eesti riigile ohtlikuks. “Anda hinnang minule, et ma olen Eesti riigi vaenlane, on natukene halb sõnum,” tõdeb Sõõrumaa.
Meesit on üks neist, kes on pidanud relvaeksami uuesti tegema, kuna täpselt sel päeval, kui ta pidi uue relvaloa taotluse sisse andma, sattus tema lähedane haiglasse. “Ma helistasin ametnikule ja ütlesin, et selline lugu, aga ametnik oskas ainult öelda, kas te istusite siis kogu aeg tema voodi kõrval. See juba näitab suhtumist ja ka seda, kui tõsine on probleem ametnikega.”
Annist kinnitab, et kindlasti ei ole eesmärk kedagi mõnitada, vaid tahetakse mõista, miks on inimesel relvi vaja. “Me tahame, et relva saab inimene, kes on õiguskuulekas.”
Relvaomanikud leiavad aga, et politseiametnikud tegelevad ebaolulise tähenärimisega olukorras, kus naaberriikides hoopis soodustatakse relva kasutama õppimist. “Kui vaatame meie põhjanaabrit, siis neil käib ilma lärmita väga tõhus tsiviilkaitsetöö. Inimestele soodustatakse relvadega sina peale minemist,” kommenteerib Sõõrumaa.
Ajakirjandussaate “Täistund” uus osa uurib ka inimeste kiibistamise teemat siinsamas Eestis. “Kujutage ette, et teie käe sees on kiip, millega saate avada uksi, osta kohvi ja maksta ühistranspordis. Kas see on mugavuse tipp või Suure Venna unistuse teostumine?” küsib ajakirjanik Madis Kimmel, viidates selle eetilisusele. Saates jagavad oma kogemusi kiibistatud eestlased.
Koroonapandeemia ajal kasvas hüppeliselt kõikjal maailmas ilukliinikute käive. Kui suurt rolli mängivad seal mehed ja millised on kõige populaarsemad teenused, uurib Neeme Raud.
Vaata “Täistundi” järele SIIT!
Eesti filmi- ja teleauhindadel parima päevakajasaate tiitliga pärjatud Kanal 2 “Täistund” jahib kõike seda, mis siin maailmas on huvitavat, võluvat, intrigeerivat, ootamatut, ärevat, tõsiseltvõetavat või segadusttekitavat. Erinevaid teemasid lahkavad tippajakirjanikud Neeme Raud, Elo Mõttus-Leppik, Madis Kimmel, Raul Ranne ja Sander Punamäe. “Täistund” on Kanal 2 eetris teisipäeviti kell 20.30.
