“Hirmus on noorte suust kuulda, et MDMA-st ei saa üledoosi.” Kuidas narkoprobleemiga võidelda?

Narkootiliste ainete populaarsus ja kättesaadavus pole kunagi olnud nii suur kui praegu.Foto: Shutterstock

Narkootiliste ainete populaarsus ja kättesaadavus pole kunagi olnud nii suur kui praegu. Aineid tarvitatakse üle kogu Eesti – igas vanuses ja igas ühiskonnagrupis. Aina rohkem ja aina julgemini. Paratamatult on see toonud kaasa ülisuure narkosurmade laine.

Selge on see, et traditsiooniline narkoennetustöö ja -võtted ei tööta. Uuringud ütlevad, et koolides ei tohiks sellest teemast isegi rääkida. Aga mida siis saab teha? Kuidas hoiatada noori ränkade tagajärgede eest ning vältida veibiepideemiasarnast narkootikumide vohamist noorte hulgas? Kanal 2 “Täistunnis” uuris teemat Raul Ranne.

Mullu suri Eestis narkoainete üledoosi tõttu rohkem inimesi kui varasema paari aasta peale kokku. Politsei- ja Piirivalveameti narko- ja organiseeritud kuritegude talituse juhi Rait Pikaro sõnul oleme langenud tagasi umbes viie aasta tagusesse aega, mil olid üledoosisurmade tippajad.

Viimase aja uuringud on tõestanud, et endiste narkomaanide elukogemused ja karm jutt ei pruugigi olla narkoennetustöös kõige sobivam mõjutusvahend. “Väga mitmed tavaloogika järgi mõjusad meetodid on tegelikult tõenduslikult ümber lükatud,” kinnitas Pikaro “Täistunni” saates.

Tallinna paremates ööklubides liiguvad ringi ööhaldjad ehk kaine peo abilised, kes tegelevad nendega, kes on otsustanud keelatud aineid tarbida. Ööhaldjate juhi Marit Oja sõnul on nende eesmärk jagada uimasteid tarvitanud inimestele infot, et nad teeksid tarvitamise osas teadlikumaid ja turvalisemaid valikuid. “Samas pöördume ka nende inimeste poole, kelle puhul meil on kahtlus, et nad on midagi tarvitanud. Saame küsida, kas neil on kõik okei, kas vett on joonud. Kui mingil hetkel hakkab halb, siis võib meie poole pöörduda,” selgitas Oja.

Üledoosisurmade põhiliseks põhjustajaks on ülikanged narkootikumid nitaseenid, kuid mitte ainult. Noorte teadlikkus ainete toimest ja koosmõjust põhineb sageli vääral infol. Oja sõnul usuvad paljud noored “naised saunas rääkisid” tüüpi jutte. “Eelmisel aastal oli päris hirmus noorte suust kuulda, et neil on “teadmine”, et MDMA-st ei ole võimalik üledoosi saada, mis on täiesti vale info. Kui inimesed sellise info põhjal teevad riskantsemaid valikuid, siis üledoosid on kergemad tulema,” rääkis Oja saates. Samuti ei tea paljud, et depressante, näiteks alkoholi, korgijooki, erinevaid rahusteid, ketamiini, uinuteid jms ei tohi koos tarbida.

Endine narkomaan ja 17 aastat vangis istunud Andres Sarapuu koolilaste ees.Foto: Kanal 2

Endiste narkomaanide hirmujutud võivad teha karuteene

Koolides käivad narkootikumide ohtlikkusest rääkimas sageli endised sõltlased, nagu 17 aastat vangis istunud Andres Sarapuu. Sellegipoolest on narko tarvitamine viimase 30 aasta jooksul tõusnud nii täiskasvanute kui koolinoorte seas. “Ka Tervise Arengu Instituut on leidnud, et kui ühe korra käia koolis rääkimas keelaval viisil, võib see tekitada huvi narkootikumide vastu nendes noortes, kellel varasemalt seda huvi polnud,” tõi Marit Oja välja huvitava paradoksi.

Tervise Arengu Instituudi laste ja noorte valdkonna juht Tiia Pertel selgitas saates, et noored loevad sõltlase hirmujutust pahatihti välja hoopis sõnumi, et isegi kõige karmimast sõltuvusest on võimalik tervena välja tulla. “Parim uimastiennetus on see, mis uimastitest ei räägi. See, et meie noortel on kasvamiseks loodud turvaline ja toetav keskkond, nad saavad piisavalt häid oskusi, et kasvava stressi ja koolipingega toime tulla,” selgitas Pertel, kuidas ennetust tegema peaks.

Lootuse küla tegevjuht ja endine narkomaan Raiman Kukk arvab aga vastupidist. “Ma olen kohanud noori viis aastat hiljem ja nad on öelnud, et nad olid oma elus valikute ees ja neile meenus minu lugu ja nad ei tarvitanud,” rääkis ta saates.

Ajakirjandussaate “Täistund” uus hooaeg võttis avaosas käsitleda teisegi karmi teema. Elo Mõttus-Leppik uuris, miks ei aita riik tsüstilist fibroosi põdevaid lapsi, kui ravim on olemas. Vaata “Täistundi” järele SIIT!

Eesti filmi- ja teleauhindadel parima päevakajasaate tiitliga pärjatud Kanal 2 “Täistund” jahib kõike seda, mis siin maailmas on huvitavat, võluvat, intrigeerivat, ootamatut, ärevat, tõsiseltvõetavat või segadusttekitavat. Erinevaid teemasid lahkavad tippajakirjanikud Neeme Raud, Elo Mõttus-Leppik, Madis Kimmel, Raul Ranne ja Sander Punamäe. “Täistund” on Kanal 2 eetris teisipäeviti kell 20.30.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.