Rahvusvaheline suusaliit (FIS) keelas 2023. aastal keemilise aine fluoriga suusamäärded, mis on olnud oluline osa suusatamisest aastakümneid. Kuigi need määrdeained parandavad oluliselt suuskade kiirust, toovad need kaasa keskkonnaohtusid, kuna satuvad veekogudesse ja pinnasesse. Keeld tekitas suusamaailmas vastakaid reaktsioone – mõned toetavad seda looduskaitse seisukohast, teised aga kardavad, et see võib mõjutada suusasporti üldiselt. Kanal 2 saates “Täistund” uuris ajakirjanik Raul Ranne, kuidas mõjutab keeld suusatamist nii tipptasemel sportlaste kui ka harrastajate seas.
Fluorimääre teeb sulailmaga imet
Iseäranis spetsiifiliseks läks suusamäärimine 1980. aastate lõpus, kui avastati fluorimäärded, mille suusatallale kandmine tegi libisemisega imet. Umbes sellest ajast mäletab revolutsiooni tekitanud määrdega kokkupuudet ka omaaegne tippsuusataja, maailmakuulsa Vasaloppeti suusamaratoni võitja ja tänane treener Raul Olle. “Mäletan väga hästi, kui fluorimääre tuli – see oli täielik kosmos. Murmanskis – see oli veel vene ajal – olid kevadel võistlused ja Soome klubi täiesti tavalised harrastajad sõitsid liidu koondise meestest allamäge minutiga eest ära,” meenutas Olle saates ning selgitas, et eriti palju ongi fluorimäärdest kasu laskumisel ja sulailmaga.
Mida soojem, märjem ja mustem on rada, seda rohkem fluori vaja läheb, et suusk libiseks. “Kui vett on suusa ja lume vahel liiga palju, siis suusk n-ö imeb lume külge kinni ja siis on vaja abimeest, kes aitaks selle vee võimalikult kiiresti suusa alt liikuma panna,” selgitas Thomas Kuus määrdemüügifirmast Skiwax, mis kasu täpselt fluorimäärdest on.
Fluor rikub nii tervist kui keskkonda
Aastate jooksul on fluoriga määrded muutunud kättesaadavaks ka harrastajatele. Fluoriühendid on aga nii inimese tervisele kui keskkonnale ohtlikud. Sestap otsustas Euroopa Liit aastaid tagasi hakata fluori sisaldavate toodete müümist ja tootmist järk-järgult vähendama. “See ei puuduta ainult suusamäärdeid, vaid tööstust üleüldiselt, kus kasutatakse fluori, ja seda sellel põhjusel, et fluor on ohtlik aine nii sisse hingates kui loodusesse sattudes,” märkis Kuus.
Kui mõnda populaarset suusarada läbivad talve jooksul kümned tuhanded fluoriga määritud suuskadega spordisõbrad, jääb arvestataval hulgal fluoriühendeid rajale maha. See kõik imbub kevadiste sulavetega pinnasesse. Märkimisväärset fluorireostust on näidanud ka erinevate riikide suuremates suusakeskustes läbi viidud uuringud.
Kui rääkida spetsiifiliselt suusatamisest, oli veel üks konkreetne põhjus, miks rahvusvahelised suusaspordiliidud fluoriga määrdeid keelata soovisid. “Üks asi on määrdemeeste tervis, sest fluori on tervisele ohtlik sisse hingata,” selgitas Kuus.
Fluorikeeld puudutab ka rahvasporti, aga kõige rohkem määrdemehi
Tänavusest hooajast on fluorimäärded keelatud. See ei puuduta ainult tippsportlasi, vaid ka rahvasuusatajaid, kuna paljusid harrastussuusatajatele suunatud võistlusi, sh Estoloppeti sarja, peetakse rahvusvahelise suusaliidu reeglite järgi. Näiteks ei tohi fluoriga määritud suuskadega sõita Tartu maratoni.
Kas fluoriga määrete keelamine muudab suusatamist, kahevõistlust, laske- ja mäesuusatamist ikka väga palju? Raul Olle sõnul pikeneb tippsuusatajate distantsi läbimise aeg keerulisemates ilmastikutingimustes 10 kilomeetri distantsil umbes poolteist minutit või pisut rohkem. “Libisemise kiirus on kindlasti aeglasem ja selle võrra tuleb füüsisega rohkem vaeva näha,” märkis suusatreener.
Oluliselt rohkem puudutab muudatus hooldemehi, kes suuski MK-tasemel ette valmistavad. Nüüd on võtmetähtsusega määrdemeeste oskus mängida suusamustritega ja valida õige muster. “Mustrid tekitavad suusa alla erineva kuju ja erineva sügavusega sooned, mis vett ära tõrjuvad. Kraad siia-sinnapoole, päev vanem või uuem lumi tahab juba uut mustrit,” selgitas Kuus suusamustrite juurde kuuluvat “raketiteadust”.
Kuigi ametlikel võistlustel on fluorimäärded keelatud ja suuremad määrdetootjad on nende tootmisest täielikult loobunud, ei keela keegi metsa vahel oma lõbuks fluorimäärdega edasi libiseda. Fluori tootmine, müümine ja kasutamine keelatud ei ole.
“Täistunni” teiste teemadena püüdis Neeme Raud sõnastada sõnastamatut – milline on ja kus end peidab eestlase hing. Eestlaste olemust aitasid lahti mõtestada lavastaja Lembit Peterson ja teadjanaine Mai-Agate Väljataga. Eeva Esse-Sõõrumaa sõitis aga Viljandisse, et tutvustada Viljandi Jaani kiriku suurejoonelist hiigelpilli. Vaata aasta viimast “Täistundi” järele SIIT!
Eesti filmi- ja teleauhindadel parima päevakajasaate tiitliga pärjatud Kanal 2 “Täistund” jahib kõike seda, mis siin maailmas on huvitavat, võluvat, intrigeerivat, ootamatut, ärevat, tõsiseltvõetavat või segadusttekitavat. Erinevaid teemasid lahkavad tippajakirjanikud Neeme Raud, Elo Mõttus-Leppik, Eeva Esse, Madis Kimmel, Raul Ranne ja Sander Punamäe. “Täistund” on Kanal 2 eetris teisipäeviti kell 20.30.
