Kümned ajaleheartiklid kisendavad, et Eestis varastatakse väga palju, eeskätt kaubanduskeskustest. Eesti suuremad poeketid kaebavad juba ammu, et professionaalsed vargad tühjendavad aina jultunumalt ja ikka riiulitäite kaupa kallist alkoholi, šokolaadi, hinnalist elektroonikakaupa ja kosmeetikat. Kanal 2 saates “Täistund” uuris ajakirjanik Raul Ranne, kuidas profivargad toimetavad ja mida varastatud kaubaga peale hakatakse.

Koduelektroonikat müüva poeketi Euronicsi esindaja Andrei Fjodorovi sõnul teevad profid vargad nende firmale igas kuus tuhandete eurode eest kahju. “Kui me räägime proffidest, siis klassikalised turvaseadmed, mida me kasutame, ei ole nende jaoks takistus,” sõnab Fjodorov. Ta selgitab, et kui on olemas lukk, leidub alati ka võti, mis selle avab, ja tegija, kes oskab seda teha.

Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse juhi Raigo Prantsi sõnul kasutavad vargad tihtipeale fooliumist seljakotti. “Kui nad panevad turvaelemendiga asja endale kotti, siis nad saavad rahulikult kassaliini ületada ja ühtegi märguannet selle kohta ei tule. Teine asi, mida nad kaasas kannavad, on tavaliselt hästi tugev magnet. Seda kasutatakse turvaelementide eemaldamiseks,” selgitab Prants, kuidas profivargad tegutsevad.

Tööpõld ei piirdu kalli alkoholiga

Turvafirma Viking Security AS-i valveteenuste valdkonna juhi Juhan Aia sõnul käiakse kõige sagemini vargil paari kaupa. “Üks hajutab turvatöötaja või teenindajate tähelepanu, aga on ka neid juhtumeid, kus ollakse kolmekesi,” räägib Aia. Tema sõnul varastatakse kõike, mida on lihtne kiiresti realiseerida, näiteks kallist alkoholi.

Politsei esindajal on näiteks rääkida lugu tänaseks kinni võetud ja vangi saadetud alkoholivargast. “Oli varas, kes toodi autoga kohale. Läks kotiga julmalt poodi, päise päeva ajal ladus kalli alkoholi kotti, ei teinud isegi teist nägu, pani koti kinni, astus poest välja, istus autosse ja sõitis ära. Tema saldo ühest kaubanduskeskusest 2022. aasta juunikuu seisuga oli 14 000. Tänaseks on ta vanglas,” räägib Prants.

Alkoholiga proffide varaste tööpõld ei piirdu. Eriline huvi on neil šokolaadi vastu. “Väidetavalt on šokolaadi lihtsam realiseerida kui isegi alkoholi,” märgib Aia. Samamoodi varastatakse kosmeetikat ja kreeme, žilettide varuterasid, kalamarja ja kallimat juustu, elektroonikat.

Millist elektroonikat vargad kõige enam noolivad, teab Euronicsi esindaja. “Kõrvaklapid, väikesed kompaktsed kõlarid, mida noored väga armastavad, iluasjad, kallimad föönid, veekeetjad – sellised asjad, mis on lihtsad, mis mahuvad enamasti kotti,” toob Fjodorov näiteid. Samas on proovitud pihta panna ka suuremaid soundbar’e ehk ribakõlareid ja isegi telereid.

Varastatud kaupa müüakse isegi Facebookis

Kuhu viiakse need seljakotitäied kallist viskit ja šokolaadi ning kellele müüakse varastatud föönid ja minikõlarid? Juhan Aia räägib, et kaupa tehakse nii tänaval kui turul. On tulnud ette sedagi, et varastatud toode pannakse Facebookis oma nime ja näoga müüki.

Fjodorovi sõnul tuleb ette ka nn tellimusvargusi. See tähendab, et kui inimene tahab endale kallist fööni või elektrilist hambaharja, annab ta vargale tellimuse sisse. “Tänapäeva internetis ei ole seda väga raske teha,” ütleb Euronicsi esindaja.

Tuleb välja, et profivargaid, kes tellimuse peale varastavad või põrandaaluseid turge varustavad, pole ülemäära palju. Küll aga on nad väga aktiivsed. “Väga väike hulk professionaalseid vargaid paneb toime väga suure hulga varguseid,” kinnitab Prants. Arvatakse, et näiteks Tallinnas on selliseid staažikaid korduvaid nägusid ainult mõnikümmend.

“Tegeleme, kui on ressurssi”

Siiski pole probleemist niisama lihtne vabaneda. Süstemaatilise varga menetlus tähendab tihtipeale kümnete erinevate episoodide uurimist ja tundide kaupa salvestatud tõendusmaterjali ülevaatamist. Selline menetlus läheb maksma suurusjärgus 20 000 eurot.

“Üks näide, mis kahjuks kordub aina rohkem, on see, et me esitame avalduse, meil on tõendid ja video, meil on nägu näha, ja siis ei juhtu mitte midagi, me ei saa isegi vastust,” räägib Euronicsi esindaja, kuidas pikanäpumehed puhtalt pääsevad. Fjodorov pakub, et põhjuseks on politsei alarahastus.

Politsei võtab ühe varga menetlemise tõsisemalt ette siis, kui varguste arv ja tekitatud kahju on piisavalt suur, tihtipeale mitmetes tuhandetes eurodes.

Põhja ringkonnaprokuratuuri prokurör Kristina Kivi tunnistab, et kõigega tegeleda ei jõua. “Kui ühel pool on jalgratta või viinapudeli vargus, teisel pool vägivallakuritegu või alaealise poolt toime pandud loomapiinamine, siis tuleb tegeleda nende kuritegudega, mis enim ohustavad kogukonna turvalisust,” selgitab Kivi. Avaldus tuleks politseisse esitada sellegipoolest. “Ei saa öelda, et me selle üksiku asjaga mitte kunagi ei tegele. Tegeleme, kui on ressurssi,” kinnitab prokurör.

Teiste teemadena tuleb “Täistunnis” juttu harvik- ehk haruldastest haigustest. Euroopas tehakse igal aastal üle 6000 kliinilise uuringu, ent ometi satub meie väikesi patsiente sinna haruharva. Miks see nii on, uurib Elo Mõttus-Leppik. Neeme Raud otsib vastust küsimustele, kes kuulub Eesti eliiti, kes otsustab parketikõlblikkuse üle ning miks kutsed aastapäeva vastuvõtule kaotsi lähevad. Vaata “Täistundi” järele SIIT!

Eesti filmi- ja teleauhindadel parima päevakajasaate tiitliga pärjatud Kanal 2 “Täistund” jahib kõike seda, mis siin maailmas on huvitavat, võluvat, intrigeerivat, ootamatut, ärevat, tõsiseltvõetavat või segadusttekitavat. Erinevaid teemasid lahkavad tippajakirjanikud Neeme Raud, Elo Mõttus-Leppik, Madis Kimmel, Raul Ranne ja Sander Punamäe. “Täistund” on Kanal 2 eetris teisipäeviti kell 20.30.