Viimastel aastatel on kogu maailmas kasvanud huvi psühhedeelikumide kui vaimset tervist toetavate ainete vastu. Eestis on teema endiselt vastuoluline ning seadusandlus keelab nende ainete kasutamise. Samas avaldatakse aina enam teadusuuringuid, mis näitavad, et kontrollitud keskkonnas võib psühhedeelikume kasutada raske depressiooni, ärevushäirete ja alkoholisõltuvuse ravis. Kanal 2 saates “Täistund” uuris ajakirjanik Elo Mõttus-Leppik, kuidas psühhedeelikumid inimeste vaimset tervist mõjutavad ning milline on nende ainete legaalne staatus Eestis ja maailmas.

Filmirežissöör Peeter Rebane on avameelselt rääkinud oma kogemusest psühhedeelikumide kasutamisel. Tema teekond selleni algas läbi isikliku kaotuse ja otsingute. “Mu ema lahkus siit maailmast ning ma pöördusin alkoholi poole, et valu vaigistada,” meenutab Rebane. 

“Ühel hetkel, kui tundsin, et ma ei suuda enam oma kaotusvaluga toime tulla, soovitas mulle üks hea sõber, kes on ka psühholoog, proovida hallutsinogeene,” meenutab Rebane. 

Algul oli ta küll skeptiline ja hirmul, sest see tundus radikaalse lahendusena, aga otsustas siiski proovida. “See osutus üheks kõige sügavamaks ja silmiavavaks kogemuseks minu elus. Olen kogenud oma elu sügavamaid hetki Amazonase hõimude juures,” tunnistab ta.

Psühhedeelikumide abil leidis pääsetee depressioonist välja ka arhitekt ja maailmarändur Kristjan Prii, kui oli jõudnud ummikusse, kus igapäevaelu kaotas tähenduse ja kõik tundus üksluine ning mõttetu. “See jõudis sellise tuimuseni välja, et ühel hetkel asjad, mis muidu on su elus olulised, ei pakkunud enam mingit rõõmu. Ja siis tekib küsimus – kas see üldse kunagi muutub?” meenutab Prii oma elu madalpunkti.

Enne psühhedeelikume oli ta proovinud erinevaid antidepressante ja muid ravimeetodeid, kuid ükski neist ei toonud leevendust. Lõpuks otsustas ta proovida alternatiivset meetodit ning osales traditsioonilises rituaalis, kus kasutati maagilisi seeni.

“See ei olnud lihtne kogemus. Ma olin alguses hirmul ja tundsin tugevat vastupanu. Aga kui sa oled niigi põhjas, siis sul pole enam midagi kaotada. See rännak avas mu sees mingid vanad traumad ja mustrid, mida ma polnud kunagi läbi töötanud. See oli nagu tohutu puhastus – ma tundsin, et lõpuks suudan oma elule teise pilguga vaadata,” meenutab ta. 

Nüüd enam ei pea ta rahu ja tasakaalu leidmiseks “seenel” käima, sest teab, kuidas sellesse seisundisse jõuda ka ilma välise abita. 

Psühhedeelikumid ei ole kergekäeliseks eksperimenteerimiseks

Kuigi paljud isiklikud kogemused on positiivsed, hoiatavad eksperdid, et psühhedeelikume ei tohi kergekäeliselt kasutada. Tallinna Ülikooli emeriitdotsent Kalle Truus toob välja, et need ained ei tekita füüsilist sõltuvust, kuid võivad väärkasutamisel olla ohtlikud. “Psühhedeelikumid koorivad välja alateadvuse kihid ning inimene näeb ennast uuel viisil,” selgitab ta. Kuid see protsess võib ka traumeerida.

Psühhiaater Anne Kleinberg hoiatab, et psühhedeelikumide valesti kasutamine võib viia psühhoosini. “Inimesed, kellel on olnud negatiivsed kogemused, ei kipu neist rääkima, kuid tegelikkuses võib aju saada ühe õhtuga niivõrd kahjustada, et terve ülejäänud elu on keeruline,” rõhutab ta.

Kalle Truus märgib, et Ameerika Ühendriikides on psühhedeelikumide kasutamine jõudnud samale tasemele mis hipiajastul. “Praegu tarvitavad miljonid inimesed LSD-d ja teisi hallutsinogeene, sarnaselt 1960-ndate lillelaste ajale. See on taas muutumas massinähtuseks,” tõdeb ta.

Eestis on psühhedeelikumid seadusandlikult klassifitseeritud narkootikumidena ning nende tarbimine on keelatud. Riigiprokuratuur räägib juhtumitest, kus noored on LSD-d ja teisi hallutsinogeene kombineerinud alkoholiga ja selle tagajärjel surnud. “Peolõbuks võetud psühhedeelikumid võivad olla eluohtlikud,” hoiatatakse.

Siiski on käimas Euroopa tasemel algatus, et luua selgem raamistik psühhedeelikumide kasutamiseks ravimitena. Paljud eksperdid ja teadlased toetavad seda, kuid rõhutavad, et väljaõppinud spetsialistide järelevalve on hädavajalik.

Kas valgusstimulatsioon on alternatiiv LSD-tripile? 

Tehnoloogia arenedes otsitakse ka alternatiivseid meetodeid. Teadlased on välja töötanud heli- ja valgusstimulatsiooniseadmed, mis suudavad tekitada sarnaseid elamusi ilma kemikaale kasutamata. “Valgust ja heli kasutades on võimalik saavutada psühhedeelseid kogemusi, ilma et peaks midagi sisse võtma,” väidab Martin Lang, kes on isiklikult selle tehnoloogia abil vabanenud kasiinosõltuvusest ja ärevushäirest.

Saatejuht otsustas ka ise kogeda valgusstimulatsiooni mõju ja katsetas seadet, mille eesmärk on tekitada psühhedeelseid elamusi läbi visuaalsete ja akustiliste stiimulite. “Kui seanss algas, tundsin, kuidas aju hakkas justkui iseseisvalt tööle. Erinevad valgusimpulsid tõid esile värve ja mustreid, mida ma pole varem kogenud. See oli samaaegselt ilus ja intensiivne,” kirjeldas ta oma kogemust.

Tal soovitati seansi ajal keskenduda positiivsetele emotsioonidele ja lõõgastuda. “Esimene pisar voolas üle põse ja varsti ei suutnud ma enam peatada emotsioonide tulva. Olin vabanemise ja rahu seisundis,” tunnistas saatejuht.

Kas psühhedeelikumid on uue ajastu teraapia või ohtlik eksperiment, sõltub paljuski sellest, kuidas neid kasutatakse. Selge on aga see, et huvi nende ainete vastu ei vaibu niipea.