Kas te olete kindlad, et lapsele antud taskuraha kulub saiakeste ja limonaadi peale? On üsna suur tõenäosus, et selle raha eest ostetakse magusamaitselisi e-sigarette.
Eestis kehtivad Euroopa ühed rangemad reeglid ja piirangud, mis puudutavad alternatiivsete tubakatoodetega kauplemist. Seda tehti heas usus hoida lapsed peibutavate maitsetega e-sigarettidest võimalikult kaua eemal. Juhtunud on aga vastupidine – vohama on läinud salakaubandus, millesse on väga jõuliselt kaasatud just nimelt lapsed. Kanal 2 saates “Täistund” uuriti, mida teha, et paisuval alternatiivsete tubakatoodete salaäril tuure maha võtta.
Mustal turul liigub vähemalt sama palju e-sigarette kui legaalselt
Eestisse saabub e-sigarette salakaubana üha massiivsemates kogustes. Keelatud tubakatooteid tellitakse igapäevaselt posti teel, samuti leitakse suurtes kogustes salakaupa Lätist või kaugemalt Euroopast Eestisse teel olevatest autodest ning keelatud kraami müüvate inimeste kodustest ladudest. “Käesoleval aastal on arvud väga palju tõusnud ja oleme kinni pidanud suurusjärgus 400 liitrit e-vedelikke. Möödunud aasta sama perioodi jooksul oli see arv poole väiksem,” avaldas maksu- ja tolliameti uurimisosakonna Ida talituse juhtivinspektor Ivar Veber “Täistunni” saates.
Jõupingutustest hoolimata kasvab e-sigarettide salaturg nagu pärmi peal. Legaalsel turul müüakse hinnanguliselt kuus miljonit ühekordset e-sigaretti aastas. “Kui vaadata musta turgu, on see kogus hinnanguliselt sama suur või isegi veidi suurem, 7–8 miljonit tükki aastas,” sõnas Eesti e-sigareti kaupmeeste liidu esindaja Diane Sirelpuu.
Paljud e-sigarettide tarvitajad eelistavad magusaid, eksootilisi maitseid. Need on aga Eestis keelatud. Seepärast meil nii meeletu salaturg laiubki.
Kui maitsestatud e-sigaretid 2019. aastal keelustati, tarbis neid hinnanguliselt 40 000 täisealist endist suitsetajat. “Nad olid neid aastaid tarbinud, läbi nende toodete loobunud tavasigarettidest, asendanud selle tarbimise maitsestatud tootega, kuni ühel päeval need tooted keelati. 40 000-se tarbijahulgaga tarbijaskonda ei ole võimalik keeldudega lihtsalt tühistada ehk kõik need inimesed hakkasid endale otsima alternatiive,” selgitas Sirelpuu.
Eesti tuntuim veipija ei leia piirangutest loogikat
Üks tuntumaid e-sigarettide fänne on riigikogu liige Tarmo Kruusimäe ehk Kojamees, kes on aastaid rangete piirangute vastu võidelnud. Sestap pole ka ime, et kohtumisel “Täistunni” ajakirjanikuga pahvis ta kaamera ees e-suitsu, mis laetud keelatud maitsega vedelikuga. Kojamees tunnistas, et hangib maitsestatud vedelikku “kuritegelikust maailmast” ehk samuti salaturult. “Kui oleksin veel 23-aastane, siis võib-olla mõtleksin, et minu panus riiki on kehv, aga kuna täna teevad inimesed väga halbu otsuseid ja arvavad, et minuvanusel inimesel ei ole üldse enam maitsemeelt ja nendel toodetel peaks olema maitsed keelatud, aga mulle need meeldivad, siis saan selle kuskilt mujalt riigist,” selgitas poliitik oma mõttekäiku.
Kruusimäe pole ainus, kes osutab, et olukorras, kus Eestis on tõsiseid probleeme turule trüginud tapvate narkoainetega ja sanktsioonikaupade kontrollimine on tollitöötajate koormust niigi kasvatanud, on mujal Euroopas lubatud e-sigarettide tagaajamine ressursiraiskamine. “Eesti on tõusnud narkosurmades 100 000 elaniku kohta maailmas kuuendale kohale. Selles valguses lükata politsei fookus mujale, kus meil ei ole olnud ühtegi õnnetust, väitega, et lastele meeldivad mingid maitsed – ma ei saa päriselt aru,” rääkis Kruusimäe saates.
Sellegipoolest on Eesti e-sigarettide müügireeglite osas üks rangemaid riike Euroopas (koos Soome, Leedu, Hollandi ja Taaniga). Karmid piirangud on kehtestatud eeskätt laste kaitseks, et oleks vähem võimalusi meelitada õrnas eas noori maitsvate e-sigarettide abil nikotiinisõltuvuse konksu otsa. E-sigareti kaupmeeste liidu esindaja sõnul on tulemus aga vastupidine. “Maitsestatud tooteid tarbitakse kordades enam kui siis, kui nad olid maksustatuna legaalselt poodides müügil,” ütles Sirelpuu.
Lapsed peidavad e-suitse koolimajas laepaneelide vahele
Parimate kavatsustega on sisuliselt kehtestatud olukord, kus kasvama on läinud eeskätt lapsi teenindav salaturg. Meedias ilmub järjepanu appihüüdeid koolijuhtidelt, kes ütlevad, et e-sigarettide tarbimine ehk veipimine on võtmas epideemilisi mõõtmeid. Tallinna Kunstigümnaasiumi direktori Mari-Liis Sultsi sõnul on lapsed läinud nii kavalaks, et hoiavad e-sigarette koolimaja WC-s laepaneelide vahel peidikutes – koolikotist ega taskutest õpetajad e-sigarette enam ei leia. Sultsi arvates võib see otsapidi olla üks põhjustest, miks tänapäeval õpetajatest puudus on. “Õpetaja peab tegelema mingite absurdsete asjadega – ajama taga veipivaid õpilasi,” märkis ta.
Probleem on koolijuhi sõnul tõsine. “Eelmisel aastal oli meie kooli põhidiiler viienda klassi õpilane, kellel on kodus keeruline olukord. Vanemad on alkohoolikud, tal oli vaja omale raha,” sõnas Sults, kelle sõnul saavad õpilased e-sigarette eriti hõlpsalt kätte suhtlusäpist Telegram.
Maksu- ja tolliameti uurimisosakonna idatalituse juhtivinspektor Ivar Veber kinnitas, et töös puututakse väga sageli kokku alaealistega. Eesti e-sigareti kaupmeeste liidu esindaja Diane Sirelpuu sõnul jagavad diilerid keelatud kauba tihti alaealistele, kes müüvad e-sigarette edasi omavanuselistele. “Kasutatakse palju kuni 14-aastaseid noori, sest neil ei ole ette nähtud selliste paragrahvide alusel karistusi – ehk siis tegelikult on diiler karistamatu,” selgitas Sirelpuu.
Noored on kohati oma äri korraldades väga leidlikud. “Üks teismelises eas noormees kasutas vahelaona spordiklubi jõusaali riietusruumi kappi, kuhu oli kogunud enda kaubad. Täna spordiklubides käies on lukustatavad kapid, paned oma luku ette ja seal oli tal tehtud väike vaheladu,” tõi Veber värvika näite.
Tihti müüvad noored ka survest, mitte oma vabast tahtest. Summad, mida seejuures teenitakse, pole sugugi väikesed. Veberi sõnul on ühe e-sigareti pealt keskmine teenistus 5 eurot. Kui ühekordseid e-sigarette müüakse mustal turul umbes 6–8 miljonit tükki ning iga sellise pealt teenitakse viis eurot vahelt, räägime ühtekokku 30–40-miljonilisest teenistusest.
Teiste teemadena saates uuris Madis Kimmel, kuidas päästa inimese elu nn elustamiskarbi abil, mida leiab paljudest avalikest kohtadest. Eestis leiab igal aastal aset ligi 3000 äkksurma ning just esimesed viis minutit on elupäästmiseks kõige olulisemad – tihti ei jää puudu mitte tahtest, vaid oskustest. Sander Punamäe tegi aga kaasa pühaliku kakaotseremoonia, et võlujoogist ikka kogu vägi ja võim kätte saada. Vaata saadet SIIT!
Eesti filmi- ja teleauhindadel parima päevakajasaate tiitliga pärjatud Kanal 2 “Täistund” jahib kõike seda, mis siin maailmas on huvitavat, võluvat, intrigeerivat, ootamatut, ärevat, tõsiseltvõetavat või segadusttekitavat. Erinevaid teemasid lahkavad tippajakirjanikud Neeme Raud, Elo Mõttus-Leppik, Eeva Esse, Madis Kimmel, Raul Ranne ja Sander Punamäe. “Täistund” on Kanal 2 eetris teisipäeviti kell 20.30.
