Sülearvuti ostmisel on võimalik (veel) valida, kas varustada see suurema ja odavama traditsioonilise kõvakettaga ehk HDD-ga või võtta pisut kallim, kuid väiksema mahuga SSD (välkmälukettaga) mudel. Kumba siis valida?

Kui veel mõni aasta tagasi oli see küsimus keerulisem ja valikut teha raskem, siis nüüd on olukord muutunud ja võitja enamvähem selge. Seni oli kiirema, kergema, vaiksema ja energiasäästlikuma SSD ainuke puudus liiga kõrge hind, aga see puudus hakkab tasapisi kaduma.

Tulevik on kindlasti SSD ehk välkmäluketta päralt, kuid kõvaketas peab veel visalt vastu ja mõnedel juhtudel saab siiski öelda, et vali see vanamoodsam andmekandja. Kuid vaid mõnedel vähestel juhtudel.

Mis on SSD?

FOTO: (CC) Jacek Halicki / Wikipedia

SSD ehk välkmäluketas (Solid State Disk) on üsna sarnane mälupulkadele ja mälukaartidele. SSD on ainult pisut teistsuguse tehnoloogiaga valmistatud ja peab rohkem vastu pidevatele ülekirjutamistele.

SSD-l puuduvad liikuvad osad, on ligi kümme korda kiirem kui traditsiooniline kõvaketas ja arvuti käivitub SSD-lt paremal juhul mõne sekundiga, mida pöördeid üles võtva kõvakettaga kunagi ei juhtu.

SSD on tavaliselt sama mõõtu kui HDD, kuid ainult selleks, et seda saaks panna arvutisse samasse sahtlisse tavalise kõvaketta asemele. See töötabki siis nagu tavaline kõvaketas, kuid on oluliselt kiirem ja liikuvate osade puudumise tõttu hääletu ja töökindel. Väga õhukestel arvutitel ja hübriidarvutitel võib SSD olla ka nö sisseehitatud ehk seda ei saa vahetada.

Mis on SSD eelised võrreldes kõvakettaga?

Kunagised SSD puudused ehk kõrge hind, lühike tööiga ja väike maht on kõik aja jooksul tasapisi kaduma hakanud, ehkki hinnas ja mahus võib veel kõvaketas olla õige pisut SSD-st parem. Muus osas aga teeb SSD kõvakettale juba selgelt ära ja need muud omadused kaaluvad enamasti paar pisemat puudust üles.

SSD on oluliselt kiirem kui HDD, sest andmete poole pöördumiseks ei ole vaja mehaaniliselt midagi liigutada. Andmed saadakse alati enamvähem ühesuguse kiirusega kätte, ükskõik kus need mälus ka ei asuks.

Ajad on muutunud ja SSD-l säilivad andmed nüüd isegi kauem kui kõvakettal. Räägitakse, et elueaks võiks olla kuni 200 aastat, kuigi seda pole keegi veel praktikas saanud tõestada.

Ka igapäevasel kasutamisel tavalises arvutis peab SSD kirjutamistsükleid vastu nii palju, et üht andmekandjat võiks kasutada aastakümneid. Selleks ajaks ilmselt oled ostnud omale juba uue arvuti ja tõstnud andmed ümber suuremale SSD-le.

Kuna puuduvad liikuvad osad, on SSD-d töötamisel hääletud. See võib olla oluline argument näiteks kodus kasutatava süleri juures.

Liikuvate osade puudumise tõttu on SSD-d ka kergemad ja tarbivad vähem voolu. Seega sobivad need eriti hästi õhukestesse mobiilsetesse arvutitesse, kus iga gramm on arvel.

SSD-d kannatavad paremini lööke ja magnetvälja. Seega, kui arvutiga ollakse karmimates tingimustes, maksab igal juhul valida SSD.

SSD-d salvestavad infot igale poole andmekandjale ühtemoodi, seega pole probleemiks fragmenteerumine, mis suuri kõvakettaid aeglustab, kuna mitmesse kohta kirjutatavad suured failid tuleb lugeda ja kirjutada mehaanilist kirjutuspead erinevatesse kohtadesse liigutades. Kõvaketas on fragmenteerudes aeglasem, SSD aga ei muutu aeglasemaks, kui hakkab täis saama.

Üks oluline puudus, kuid mitte kõigi jaoks

SSD-l on siiski veel ka üks oluline puudus, kuid see ei puuduta kõiki. Kui on vaja pidevalt suuri andmemahte kaasas kanda, siis suuremahulise SSD hind kasvab väga kiiresti, samal ajal kui suuremahuliste kõvaketaste hind jääb mõistlikuks.

Kui tahad pidevalt kaasas kanda üle 512 GB mahuga andmeid, peaks kaaluma kõvakettaga süleri muretsemist, kus on üks või mitu terabaiti salvestusruumi. Kuid see ei puuduta enamikku kasutajaid, sest elame pilveajastul ja oma mahukad arhiivid on mõistlik salvestada pilveteenusesse või koduserverisse või ka eraldi suuremahulisele välisele kõvakettale.

Muidugi on veel ka võimalus soetada mitme salvestusseadmega masin: SSD-l on operatsioonisüsteem, mis töötab kiirelt ja ei vaja nii palju mahtu (samuti on seal operatiivselt kasutatavad failid) ning HDD peal talletatakse arhiivifaile ja suuremahulisi andmeid, mida pole nii tihti vaja.

FOTO: (CC) Christian Jansky / Flickr

Mida siis valida?

Kuigi valiku tegemine pole enam kõiki neid eeliseid ja puuduseid läbi vaadates keeruline, võtame need lõpetuseks korra kokku.

Vali HDD, kui…

• salvestad omale arvutisse suuremahulisi andmeid, näiteks 4K videoid ja pildikogusid ning vajad neid pidevalt
• oled graafika- või tehnoloogiaprofessionaal ja suuremahuline andmetöötlus on igapäevase töö osaks
• tahad võimalikult odavat arvutit ja ka väike hinnatõus SSD pealt pole vastuvõetav.

Vali SSD, kui…

• liigud arvutiga palju ringi, see saab pidevalt tunda lööke ja võib sattuda magnetvälja
• lülitad arvutit tihti sisse-välja ning vajad ülikiiret käivitumist
• tegeled mängimise või videotöötlusega ja vajad kiireimat andmete lugemist-kirjutamist (ning kuni 512 GB on piisav igapäevane maht)