Mis on Raspberry Pi ja kuidas sellest omale tõeliselt kasulik pisiarvuti teha?

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.

Alles see oli – nii oma paarkümmend aastat tagasi, kui räägiti tulevikus ulmeliselt pisikeseks ja odavaks minevatest võimsatest arvutitest, mida igaüks jaksab osta. Vahepeal ongi tehnika edasi arenenud nii kaugele, et ka mõnekümne eruo eest saab endale arvuti, mis on küpsisepaki suurune – elektroonikaentusiastidele on juba agusest peale meeldinud lihtne ja igatpidi seadistatav Raspberry Pi.

Selleks, et alustada sellest n-ö konstruktor-arvutist omale mõne arvutus- või robotiseerimisprobleemi lahendamiseks arvutit kokku panema, on vaja osta üks arendusplaat – Raspberry Pi3 Model B maksab 44,99 eurot, kaameraga komplekt aga 69,99 eurot. Lisaks on vaja monitori, HDMI kaablit, klaviatuuri, hiirt, toiteplokki (sobib tavaline microUSB otsaga mobiililaadija) ning vähemalt 8 GB suurust micro SD mälukaarti. Polegi palju ühe normaalse lauaarvuti töökorda seadmise jaoks. Muiduigi võib liiga tehnitsistliku Raspberry emaplaadi ka mõnda ilusamasse korpusse panna, näiteks stiilsesse valge-roosasse või halli, mis mõlemad on praegu jõulusoodushinnaga (9,99 eurot).

Kõik vajalikud pistikud on Raspberry Pi3 küljes juba olemas, isegi võrgukaabli pesa, kui tahad kohe oma miniarvuti Internetti ühendada.

Pi3 Model B puhul on tegelikult WiFi kaudu netiühendus juba olemas, nii et kaabliga LAN võrku ühendada polegi alati vaja Interneti jaoks.

Kõige keerulisem on ilmselt oma Raspberry Pi operatsioonisüsteem käia saada. See paigutatakse SD kaardile ja nõuab paigaldamisel juhiste jälgimist, kui pole sellist asja varem teinud. Kuid ka siin pole midagi keerulist, allalaaditavad failid ja juhendid leiab siit:

https://www.raspberrypi.org/downloads/

Nagu sealt näha, võib oma taskusse mahtuva arvutikarbi täita nii erinevate Linuxi versioonidega kui Windows 10-ga, kuid mitte selle tavalise Windowsiga, mida me suuremates lauaarvutites kasutame. Selleks, et väike masin jaksaks Windowsit jooksutada, on sellest tehtud palju kergem versioon – Asjade Interneti jaoks mõeldud Windows 10 IoT Core. Täiesti võimalik on teha Raspberry Pi3-st ka korralik meediakeskus, selleks on allalaaditav oma meedikeskuse programm.

Seega kui tahaksid arvutimaailmas käed n-ö õliseks teha ja ise katsetada, kuidas arvuti ehitamine käib või teha robotile võimas aju, siis Raspberry platvorm on üks lihtsamaid ja samas võimsamaid – selle väikese arvuti põhjal on võimalik ehitada palju erinevaid asju.

Siin on vaid mõned näited.

  • Kodune multimeediakeskus – mängib koduvõrgus kättesaadavatelt seadmetelt telekas videoid või striimib otse netist, teeb tavalise teleri nutiteleriks
  • Robotexile võistlema mineva roboti aju – väga paljud võidud on koju toodud just raspberry arvutiga.
  • Kodune ilmajaam – selleks on olemas lausa valmisprogramm SD kaardile laadimiseks.
  • Köögi teadetetahvel – kui juhtub üle olema mõni vana LCD monitor, saab Raspberry abiga teha kööki või esikusse koduse teadete jätmise tahvli
  • Targa kodu keskus – Ukseandurite, valvekaamerate ja aarmide juhtimiseks on Raspberry Pi odav, lihtne ja piisavalt väike, et see kuhugi märkamatusse kohta ära peita.
  • Kodune failiserver – ühenda seadme USB pessa mõni väline salvestusseade ja seadista Raspberry faile jagama – saadki omale lihtsa koduse failiserveri.
  • Mängi tasuta Minecrafti – Raspberry Pi-le on tehtud ka oma Minecrafti versioon.
  • Valmista ise valvekaamera – koos kaameramooduliga (25,99 eurot) võid ehitada kas valve- või rajakaamera, videoga uksekella, videokonverentsi seadme vms, mis salvestab ja näitab pilti üle Interneti.
Märksõnad: ,

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.