Siseruumides kipub õhk olema viis korda rohkem saastunum, kui väljas. Vähe vahetuvas siseõhus levivad kordades paremini ka viiruseosakesed ning kui samas ruumis on pikemat aega koos palju inimesi, võib see tekitada juba suurema nakkusohu. Seega on klassiruumides tähtsaimaks lahenduseks praegu hea ventilatsiooni tagamine, kuid ka süsihappegaasi taseme mõõtmine aitab juba ennetavalt teada saada, millise õhukvaliteediga keskkonnas lapsed õpivad.
Lapsi ja noori peetakse õhukvaliteedi suhtes kõige tundlikumaks. Kasvav inimene vajab hapnikku rohkem ja seega mõjubki suurem süsinikdioksiidi sisaldus õhus halvasti nii õppimisvõimele kui ka füüsilisele aktiivsusele.
Veel enne, kui koolis kogu vananenud ventilatsioon jõutakse välja vahetada, saab aga hakata mõõtma õhu kvaliteeti vastavate anduritega ning see aitab juba hoopis paremini kasutada ka muid käepäraseid õhutusvahendeid. Näiteks võivad CO2 andurid anda varakult teada, kui ruum vajab tuulutamist ja õpetaja saab vajadusel aknad lahti teha. Õpetajatele mõjub umbne õhk samuti halvasti, nii nagu ka liigne kuivus köetavas ruumis ja palavus.
Liigne õhukuivus annab tavaliselt hoogu juurde ka nakkushaiguste levikule, kuna siis kuivavad inimese limaskestad rohkem ja takistavad vähem viiruse pääsemist organismi.
Suurbritannias korraldatud uuring näitas, et siseruumides veedetakse nüüd aina rohkem aega ja inimeste tervise huvides tuleks leida tasakaal õhu kvaliteedi ja temperatuuri vahel, sest tuulutades muutub tuba praegusel aastaajal paratamatult külmemaks. Lahenduseks oleks muidugi parem kaasaegne ventilatsioonisüsteem, mis õhuvahetusel õhusoojust raisku ei lase minna, nagu akna avamisel juhtub, vaid kasutab ära väljamineva õhu soojuse uut sisenevat välisõhku enne ette soojendades.
Vanemad ventilatsioonilahendused seda paraku ei tee, vaid nende kaudu ringleb tihti energia kokkuhoiu pärast seesama siseõhk pidevalt ruumides edasi-tagasi ja lõpuks kasvatab niimoodi süsihappegaasi kontsentratsiooni üle tervisele sobiliku taseme.
CO2 mõju on mitut moodi kahjulik
Kuigi praegu on uue teemana üles tõusnud just viiruse leviku piiramine parema ventilatsiooni tagamisega, on kehval õhukvaliteedil muidki kahjulikke mõjusid:
- Harvardi Ülikooli uuringu järgi vähendab süsihappegaasi suurem kontsentratsioon õhus õppimisvõimet. Õhuvahetuse parandamine on aga andnud juba üsna selgesti mõõdetava õppeedukuse kasvu, näitasid erinevad testid.
- Kontoritöö efektiivsust saab samuti suurendada kuni 60%, kui vähendada CO2 taset õhus mõistlikule tasemele ehk nagu see on tavaliselt välisõhus.
- Ühe Taanis läbiviidud uuringu järgi vähenevad koolis haiguste tõttu puudumised 12%, kui õhukvaliteet on paranenud.
Liiga kaua siseruumides olnud laste puhul on hakatud nende uimasust ja apaatsust kutsuma lausa eraldi nimetusega – “haige maja sündroom”. Nüüdseks on teada, et selle üheks peapõhjuseks ongi kehv õhukvaliteet ja suur süsinikdioksiidi kontsentratsioon õhus.
Targad lahendused aitavad õhukvaliteeti jälgida
Täiesti uue ventilatsioonilahenduse ehitamine vanasse majja on küll üks parimatest lahendustest õhkvaliteedi parandamisel, kuid alati pole nii suured ümberehitused kohe võimalikud. Seni, kuni uusi ventilatsioonilahendusi looma hakatakse, tuleb selgeks saada hetkeolukord ja selle põhjal saab juba kiiremaid lahendusi kasutada.
Üheks lahenduseks on peale ruumide kasutust või kasutuse ajal akende avamine, kui see on võimalik, kuid siis tekib meie muutliku ilmaga kindlasti probleem temperatuurilangusega, mis mõjub toas samuti halvasti ja võib õpilastel külmetushaigusi põhjustada.
Seega peaks õige sisekliima hoidmiseks silma peal hoidma sellistel näitajatel nagu CO2 kontsentratsioon, õhutemperatuur ja õhuniiskus. Kui CO2 kontsentratsioon õhus on juba üle 1000 ppm, hakkavad vastavad andurid sellest märku andma. Samuti on õhuniiskusel oma tervislikud vahemikud.
Lisaks tuleb Eesti oludes paljudes piirkondades mõõta ka radoonitaset. See on kergelt radioaktiivne gaas, mis eriti just Põhja-Eesti paepealsel imbub läbi maapinna alumistele korrustele. Pikalt radooniga saastunud õhus viibides võivad tekkida kopsuhaigused ja muud tervisehäired.
Airthingsi ärilahendused on üks võimalus kiirelt õhu kvaliteeti jälgima hakata ja teada saada, kui puhas õhk siseruumides tegelikult on. Airthingsil on olemas nii erinevaid õhukvaliteedi andureid kui ka kesk-seadmeid, mis aitavad õhukvaliteedi mõõtjad ühendada süsteemi ja saada ülevaate näiteks kogu koolimaja kohta. Vastavalt näitudele on võimalik planeerida ka õhuvahetust ja ventilatsiooni.
Lihtsaim siseõhu kvaliteedi andur on Airthings Wave Mini for Business, mis on kergesti paigaldatav (akutoitel, aku kestab neli aastat) ning mõõdab õhus lendlevaid orgaanilisi ühendeid (ingl.k VOC), temperatuuri, suhtelist õhuniiskust, õhurõhku ja suhtelist valgustugevust. Vastava algoritmiga annab see andur märku ka hallituse tekkimise ohust.
Airthings Wave Plus for Business mõõdab lisaks eelnevale veel ka radoonitaset.
Alustuseks võib paigaldada ka kõik-ühes keskseadme Airthings View Plus koos ekraaniga, mis näitab õhukvaliteedi taset kohapeal ning võimaldab siduda teisi sensoreid üle Smartlinki ühenduse.
Samas pole ainult üksikutest anduritest kasu – parema ülevaate saab neid mitmes kohas kasutades ning keskseadmetega ühendades. Airthingsil on olemas väiksemaid komplekte alustamiseks – Airthings radooni ja siseõhu (IAQ) kvaliteedi mõõtejaamade komplekt House kit sisaldab näiteks kahte Airthingsi siseõhu mõõtejaama Wave Mini ja Wave 2Gen ning keskseadet (Hub) seadmete Internetti ühendamiseks. Sedasama komplekti saab laiendada kuni kümne mõõteseadmeni Smartlinki ühenduse kaudu.
Suurematesse hoonetesse on olemas veelgi võimekamaid keskseadmeid koos anduritega. Ühenduseks sobib ka mobiilside, kui kasutada Airthings for Business Hub keskseadet koos integreeritud mobiilsidega. Lahendusi ja ühendusvõimalusi on erinevaid ning kõige pareme leidmiseks on mõistlik võtta Miterassaga ühendust, et leida endale sobiv komplekt.
