Video: Eesti kaitsetööstus näitas käes plahvatavaid granaate ja raskekuulipildujatega droone

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.

Kolmapäeval toimus suure kevadõppuse Kevadtorm 2017 raames kaitseväe keskpolügoonil ka Eesti kaitsetööstusettevõtete live-demo, millega näitlikustati, kuidas uued kaitsetööstuslahendused toimivad koostöös lahingusituatsioonis. Geenius käis kohapeal vaatamas, mida Eesti ettevõtted on välja töötanud.

Näidislahingus sõitsid droonid maal ja lendasid õhus

Põhiline osa üritusest oli näidislahing, mille sisuks oli droonide abiga läbi viidud rünnak vastase positsioonile. Selles osalesid Milremi kuulipildujaga varustatud maismaadroon ehk mehitamata roomiksõiduk, mis nägi välja nagu tõeline 21. sajandi relvasüsteem. Õhus lendasid ELI OÜ ja Threod Systemsi luuredroonid.

Näidislahingu alguses ilmus metsatuka varjust välja Milremi droon, mis oli varustatud võimsa raskekuulipildujaga. Drooni taga sörkis üksik kaitseväelane, kes oli samuti varustatud kuulipildujaga.

Milremi droon teel vastase positsiooni poole. Foto: Andrei Ozdoba

Peale tule avamist hakkas vastase positsioonile teisest suunast lähenema jagu sõdureid, kes kordamööda liikudes lõpuks vastased kõrvaldasid ning seejärel läbi otsisid. Viimaks tuli sõduritele appi ka veel teine Milremi droon, mis oli kuulipilduja asemel varustatud kastiga, mis aitas läbiotsimist sooritanud sõduritel üleliigset kraami vedada.

Peale lahingut aitab teine Milremi droon üleliigset kraami vedada. Foto: Kaarel Kook

Milremi drooni teeb huvitavaks just selle multifunktsionaalsus. Kuigi näidislahingus oli selle peale kinnitatud suur kuulipilduja, siis reaalsuses saab selle külge paigaldada ka palju muud. See võib olla lihtsalt varustuse vedamiseks, kuid masina külge saab paigaldada ka näiteks tankitõrjerelvi, sidevahendeid, miinitõrjeseadmeid või kasutada seda hoopis vigastatute transportimiseks. Nagu võiks arvata, siis on drooni eelis inimese ees asjaolu, et droon võib sattuda tule alla ilma, et inimesed oleksid ohus. Drooni on võimalik kontrollida kaugelt ilma end elusid ohtu seadmata. Selleks on masina küljes ka mitu kaamerat ning ports sensoreid, mis aitavad sel maastikul ringi liikuda.

Kogu üritust vaatles ka õhust droon, mis saab lahingu ajal pakkuda tegevuse juhtimiseks vajalikku luureinformatsiooni.

Foto: Andrei Ozdoba

Käes plahvatav granaat

Õppegranaat, mis võib plahvatada kasvõi kasutaja käes jättes ta täiesti terveks. Foto: Kaarel Kook

Kui granaat plahvatab, siis võiks see juhtuda ükskõik kus, ainult mitte käes, eks? Tegelikult oli Tapal toimunud esitlusel väljas just selline granaat, mis võib käes plahvatada. Bristol Trusti õppegranaadi teeb eriliseks selle ohutus ning samas ka realistlikkus.

Idee poolest on õppegranaat täpselt nagu päris. Sütik, kaal ja väljanägemine on sel täpselt nagu tavalisel granaadil, kuid reaalsuses on tegu õppevahendiga.

Huvitav on ka see, et kuigi granaat lendab plahvatusega tükkideks, on see isegi käes hoides täiesti ohutu. Granaadi sees olev laeng on piisavalt nõrk, et mitte vigastada inimest isegi siis, kui plahvatus toimub granaadi käes hoidmise ajal. Samas on laeng piisavalt tugev, et kasutaja paraja kipsisajuga üle valada.

Miks see kasulik on? Sellise vahendiga saavad kaitseväelased harjutada granaadi heitmist täpselt nii nagu see päriselt välja näeks. Sealjuures saab tegevus olla ohutu, kuna plahvatus ei tee inimesele viga isegi väga lähedalt.

Seda proovis ise järele ka riigikogu aseesimees Taavi Rõivas.

Eesti kaitsetööstus areneb

Eesti kaitse- ja julgeolekutööstuse innovatsiooni klastri juhi Ingvar Pärnamäe sõnul on Eesti kaitsetööstusettevõtted teinud viimase kümnendi jooksul suure arenguhüppe, mille tulemusel ollakse hinnatud kaitsetööstusalaseks partneriks nii Eesti kaitseväele kui ka  maailma suurimatele kaitsetööstusettevõtetele ning mitmete maailma riikidele. Partneriks suudavad ettevõtted üha rohkem olla ka omavahel. Ettevõtted on aru saanud, et iseäranis eksporditurgudel on mõttekam üksteist toetada ning teineteise tugevusi võimendada, selmet kaikaid kodarasse loopida.

Lahendusi esitleti avalikkuse jaoks tehtud üritusel, kus demonstreeriti ka kaitseväe tehnikat õppusel Kevadtorm 2017. See on kaitseväe 15. korda toimuv suurõppus, mille põhiliseks sisuks on õppetsüklit lõpetavate ajateenijate väljaõppe kinnistamine, kuid samas ka reservväelaste väljaõppe värskendamine ning tegevväelaste oskuste kontrollimine. Lisaks võtab õppusest osa ka palju liitlasüksusi, keda on sel aastal üle 2000 mehe ja naise. Kokku osaleb sel aastal õppusel Kevadtorm 8986 kaitseväelast, kelle hulgas on nii liitlasvägede sõdureid, reservväelasi, ajateenijaid kui ka tegevteenistuses olevaid kaitseväelasi.

Kokku esitlesid üritusel oma tooteid 12 Eesti kaitsetööstuse ettevõtet: Bristol Trust, Defendec, Englo, I.V.A Leon, Milrem, Nefab, Profline, Rantelon, Samelin, Telegrupp, Tele2 ja Alexela.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.