Igal aastal leitakse Eestis umbes 4000 lõhkekeha ja nendega seoses kehtib kohe kindlasti vanasõna – parem karta, kui kahetseda. Ehk sellise pealtnäha küll põneva leiu puhul on ainuõige jätta lõhkekeha puudutamata ja anda kohe leiust demineerijatele läbi hädaabinumber 112 teada, sest iga vale tegevus võib endaga kaasa tuua traagilised tagajärjed.

Paljud helistajad alustavadki oma juttu sellega, et leidsid lõhkekeha terviserajalt, metsast või ka mõni kopamees, kes parasjagu uue maja vundamenti kaevab, näiteks maapinna seest.

Kui häirekeskuse päästekorraldaja on kõne hädaabiteadete menetlemise infosüsteemis SOS kirja pannud, liigub seal kirjeldatud info kohe ka päästeameti demineerimiskeskuse demineerijate kasutuses olevasse demineerimise infosüsteemi, lühikese nimega DEMIS.

Pomm pannakse kaardile

Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse arendatavasse DEMISesse jõuavad nii leiukoha andmed ehk aadress ja leitud asja kirjeldus.

Samuti küsib häirekeskus helistaja kontaktandmed. Viimased võetakse üheks lihtsaks puhuks – kui on vaja helistajaga uuesti ühendust võtta ja näiteks leiukoht täpsustada, sest teinekord võib lund sadada ja väiksemat sorti lõhkekeha nii lume alla mattuda.

Kui sündmus liigub ühest süsteemist teise, tekib DEMISes asuvale kaardile ka sündmuse asukoht.

Seejärel sõidavad demineerijad sündmuskohale, otsivad lõhkekeha näiteks metsast või põllult üles ja selgitavad välja, mis tüüpi lõhekehaga tegemist. Mõned leiud, näiteks mürsud, granaadid või miinipildujamiinid, on nii levinud, et demineerijad teavad juba silma järgi, millega tegemist. Kui lõhkekeha selgeks tehtud, teevad demineerijad kõik selleks, et lõhkekeha nii neile endile kui ümbritsevale ohutult hävitada.

DEMIS on tööriist alates väljakutse teate saamisest ja selles asuv info annab demineerijale ülevaate ning teadmised, millised väljakutsed on varem selles piirkonnas olnud. Selleks on demineerijatel turvaline võimalus kaugelt infosüsteemile ligi saada.

Kui demineerija asub infosüsteemi andmeid kandma, siis esmalt otsib ta üles eelnevalt tuvastatud lõhkekeha ning määrab, mis tüüpi või liiki esemega on tegu. Kui lõhkekeha on vähem levinud või näiteks roostetanud ja tema nimetust pole lihtne määrata, saab demineerija abi DEMISe andmebaasist. Selleks on võimalik otsinglahtisse sisestada näiteks sündmuskohal võetud lõhkekeha mõõdud, kuju, diameeter ja seejärel pakub DEMIS erinevaid variante.

Lõhkekehale oma profiilipilt

Kui lõhkekeha on tuvastatud, saab see ainulaadse numbri ja nii tekib DEMISesse selle lõhkekeha kohta leidmisest alates selle elulugu.

Lõhkekeha eluloosse lisatakse näiteks tema pildid. Kui lõhkekeha oli võimalik liigutada ja see viidi hävituskohta, siis pannakse see DEMISesse kirja. Kui lõhekeha oli kehvas seisus ja selle liigutamine on ohtlik, hävitatakse see leiukohas ning seegi läheb kirja. Leiukohas võtavad demineerijad GPSi abil täpsed koordinaadid, nii saab leiukoht kohe eriti täpselt kirja.

Oluline on ka miini või mürsu aruande juurde lisada, kuidas lõhekeha hävitamine õnnestus.

Lõpuks luuakse kogu sellest infost väljasõiduaruanne, kus on algusest lõpuni kirjas, kes kuhu sõitsid, mida ja kui kaua seal tegid. Sündmusele saab lisada kasutatud erivahendeid, nii tekib riigil arusaam, kui palju erivahendeid sündmuse lahendamiseks kasutati. Lõpuks paneb koostaja aruandele veel oma digiallkirja ja see jääb DEMISesse alles.

Lisaks on demineerijatel võimalik DEMISes asuvale kaardile sündmuskoha skeeme joonistada. Näiteks kui minnakse mitme päevastele sündmustele ja on vaja joonistada juba läbiotsitud ala, staabi asukoht, kogunemiskoht ja nii edasi. Skeemi saab pärast vajaliku sündmuse juurde lisada. Ja seegi pole veel kõik. DEMISes on ka koolituste ja õppuste moodul või võimalus sees, ehk kui demineerijad teevad harjutusi, siis on seegi kirjas ning loomulikult saab kõigest eelpool kirjeldatust kokku panna statistikat.

Demineerija logib sisse

Kuna demineerimiskeskuse pommigrupid asuvad üle Eesti, siis on DEMISel oma roll ka kogemuste vahetamisel. Näiteks loevad Lääne-Eesti pommigrupi demineerijad Ida-Eesti pommigrupi sündmuseid, sest erinevates Eesti piirkondades leitakse erinevad lõhkekehasid. Väheoluline pole ka viis, kuidas lõhkekeha teise ilma saadetakse ehk hävituspraktika teadmise jagamine.

DEMISe eesmärk on kokkuvõttes üllas ja oluline on see, et iga väiksemgi leitud lõhkekeha leiaks nii reaalses elus kui DEMISes oma lõpu. Ikka selleks, et ükski lõhkekeha ei jääks kuhugi vedelema ega inimesi ohustama.

Demineerimistööde infosüsteemi DEMIS arendamist kaasrahastab Euroopa Liit Sisejulgeolekufondi kaudu ja siseministeerium.