Kui kolmanda riigi kodanik sooviks Eestis luua iduettevõtte, tuleks tal lisaks selle registreerimisele saada ka Schengeni viisa. Selle saamiseks ei piisa vaid ametnike valvsatest silmadest, vaid appi tuleb ka infosüsteem nimetusega Viisaregister.

Esmalt tuleb aga Eestisse reisijal täita viisa taotluse ankeet, mida on võimalik teha nii paberkandjal väliste teenuste osutajate juures riikides, kus Eesti välisesindused puuduvad kui Välisministeeriumi veebivormil.

Sinna lähevad kirja kõige olulisemad faktid – kes reisib, kuhu reisib ja miks reisib, keda ta riigis külastab, palju on reisiks raha ja kus välismaalane ööbida kavatseb. Lisaks on oluline, kas inimene taotleb viisa turismi, äritegemise või tööle asumise eesmärgil. Näiteks iduettevõtjatele, kel sihtriigis ettevõte näiteks e-residentsuse abil ja toel olemas, või plaanib seda asutama hakata on võimalus ka viisat taotleda.

Iduettevõtte loomiseks Eestisse täidab välismaalasest ettevõtja Startup Includer veebilehel ettevõtte vormi. Täidetud ankeet jõuab Eestis hindamiskomisjoni, kes hindavad iduettevõtte potentsiaali. Positiivse otsuse saajad saavad viisat taotleda soodustingimustel.

SMITi piirivalve valdkonna juht Heidi Kogres ütles, et kui taotlusvorm on täidetud, saab taotleja taotluse numbri, mida tuleb kasutada nii tava- kui soodustingimustel viisa taotlemisel.

Viisa taotlemisel peab ettevõtja ütlema, et tema reisi eesmärk on näiteks iduettevõtte rajamine ning andma viisat vormistavale ametnikule iduettevõtte taotluse numbri, mis sisestatakse viisaregistri infosüsteemi ning selle alusel leitakse ka Startup Includeri komisjon otsus ettevõtte kohta.

Kui inimene on oma eeltäidetud viisataotluse vormi täitnud, lisanud vajalikud täiendavad dokumendid, saab ametnik ka selle taotluse numbri järgi üles leida ning andmed Viisaregistrisse automaatselt üle kanda.

“Senikaua, kuni inimene pole saatkonda või välisesindusse jõudnud, istuvad tema eeltäidetud viisataotluste andmed vahepuhvris ehk kohe pärast taotluse tegemist neid kohe Viisaregistrisse ei saadeta. Andmed püsivad vahepuhvris mõnda aega, st teatud aja pärast need kustutatakse ehk mingil hetkel need kustuvad,” selgitas Kogres.

Masinad alustavad kontrolli

Eesti Viisaregistrit kasutatakse kõikides Eesti saatkondades ja välisesindustes üle maailma ja kui inimene oma taotluse numbriga ja ankeediga kohale jõuab, siis võtabki ametnik viisaregistri lahti. Ta sisestab sinna inimese antud numbri ning vajutab nuppu “otsi”, mispeale puhvris asuvad andmed tõmmatakse naksti viisaregistrisse ja saatkonna ametnik või teenistuja saab neid andmeid täiendada, kontrollida.

Samal ajal viisamenetluse käigus teeb register märkamatult rea taustapäringuid nii riigisisestesse, kui ka Euroopa infosüsteemidesse. Teistest registritest küsitakse andmeid inimese nime, isikukoodi ja ka sõrmejälgede järgi. Lisaks pöördub viisaregister Schengeni riikide ühisesse andmebaasi VIS, kuhu edastavad andmeid kõik Schengeni liikmesriikide viisaregistrid.

“Seda tehakse sellepärast, et kontrollida inimese kehtivaid viisasid või varasemalt esitatud viisataotluseid ning nende andmeid. Ka võib selguda, et isik on saanud varem keeldumise. Antud infot vajab konsul viisa otsuse tegemiseks,” lisas Kogres.

Esmalt lisatakse viisataotlusele pilt ning hõivatakse sõrmejäljed ja kontrollitakse, kas kõik andmed on korrektsed. Viimane võimaldab taas kontrollida sõrmejälgi vastu Schengeni Viisainfosüsteemi VIS kesksüsteemi, millega on liidestatud kõik Schengeni liikmesriigid, ehk kui keegi on võltsinud dokumenti ja isikuandmeid, siis oskab VIS ka sõrmejälgede põhjal öelda, kas viisat taotlev inimene on ikka see, kes ta väidab end olevat ja milline on tema viisataotluste ajalugu, et vältida nii öelda viisaostlemist (inglise keeles visashopping).

Kui konsulaaresinduse ametnik on kõik vajalikud andmed sisestanud, edastatakse taotlus riigisisesele kooskõlastusringile, mille jaoks on eraldi viisataotluste kooskõlastuste infosüsteem, mille kasutajaks on peamiselt Politsei- ja Piirivalveamet.

Viimane sõna on konsulil

Kui Eestis on taotlus kooskõlastuse läbinud, liigub info tagasi viisaregistrisse, kus nüüd avab selle konsul isiklikult. Registris kuvatakse konsulile otsustamise vorm, kus on näha olulised andmed taotluse kohta.

“Viisa väljastamise menetluses on viimane sõna konsulil, kes otsustab kas anda viisa või keelduda selle andmisest, kutsuda taotleja vestlusele või küsida täiendavaid lisadokumente,” lisas Kogres.

Kui konsul on oma jah sõna andnud, trükitakse numbriga viisakleebis välja ja kleebitakse taotleja passi, see number jääb ka Viisaregistrisse. Lisaks liigub info viisa väljastamise kohta kohe ka VISi, siis on teistel riikidel hea kontrollida, et sellele inimesele on juba viisa väljastatud. Väheoluline pole ka siinjuures tõik, et SMIT haldab ja arendab ka Eesti rahvusliku viisaregistri liidest, mis on ühendatud Schengeni Viisainfosüsteemi kesksüsteemiga ning mille kaudu liiguvad rahvuslikust viisaregistrist andmed VISi.

Kui Eestist külastav viisaga kolmanda riigi kodanik jõuab meie piirile, tuleb mängu piirikontrolli infosüsteem PIKO, mille abil kontrollitakse viisa numbri järgi taas VISist, kas selline viisa on isikule ka tegelikult väljastatud. Ja alati jääb selles olukorras piirivalvurile viimane sõna – temal on õigus küsida inimese käest viisa olemasolule vaatamata, miks sa meile külla tulid ja kas sinu kavatsused meie riigis on õilsad ja head.