Kui enamik SMITi infosüsteeme on mõeldud siseruumides kasutamiseks, siis on üks lahendus, mis töötab koos politseipatrulliga tänaval ning teab, kes sa oled, kas sa võid autoga sõita ning kelle auto roolis sa parasjagu istud. Aga kas sa oled mõelnud, mida politseinik oma arvutist näeb, kui näiteks patrull sind kinni peab? Tuleb välja, et politsei lahendus on üllatavalt visuaalne.
Näeb lahendust, mille nimi on e-politsei Apollo. See koosneb kahest väga olulisest osast. Esiteks purunemise, löögi- külma, kuuma ja niiskuskindlast tahvelarvutist ning selle sees töötavast infosüsteemist.
Tavaliselt puutuvad inimesed Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse ning politsei- ja piirivalveameti koostöös valminud Apolloga kokku siis, kui politseinik neid tänaval peatab. Olgu see suurtel rahvaüritustel, kus politseil jalgsipatrullid töötavad, vanuse kontrollimiseks või autoroolis olles näiteks juhtimisõiguse tuvastamiseks.
Apollo arendusega iga päev seotud Annika Sepa sõnul on politseinikul võimalik Apollost küsida väga erinevat infot. Näiteks kui sisestada infosüsteemi otsingväljale inimese isikukood või nimi, annab e-politsei vastuseks selle inimese andmed, mida esitatakse dokumendi kujul nii nagu need päris elus visuaalselt välja näevad. Näiteks kuvatakse ID-kaart, pass ja kui inimesel on, siis ka juhiluba.
“E-politsei on selline lahendus, mis käib teistest infosüsteemidest andmeid küsimas ja näitab seda politseinikule väga ülevaatlikul viisil,” rääkis Sepp.
Kui dokumentidega on kõik korras, kuvatakse dokumendi kõrvale roheline linnukene. Kui näiteks juhiload on kaotanud kehtivuse, autol puudub kindlustus või tehniline pass pole korras, ilmub dokumendi kõrvale punane märge nagu valgusfoorilgi – punane keelab, roheline lubab. Politseinik teab, et kui midagi on korrast ära, siis selle kohta tuleb esitada lisaküsimusi. Kogu vajalik info ilmub ekraanile loetud sekunditega.
Lisaks sellele annab e-politsei teada, kas inimene, keda kontrollitakse võib näiteks üldse Eestis viibida, ega ta ometi pole rahvusvaheliselt tagaotsitav või on tal kehtivaid karistusi, on inimesel viisa või relvaluba.
“Selleks, nagu ka ülal öeldud, küsib e-politsei andmeid väga mitmetelt infosüsteemidelt, millest osa arendab ka SMIT, osad on rahvusvahelised andmebaasid, näiteks kui kontrollitav inimene on Prantsusmaal tagaotsitav, siis ka seda e-politsei näitab,” selgitas Sepp.
Lisaks jõuavad e-politseis asuva kaardi peale hädaabinumbril 112 helistanud inimese andmed ja abivajaja asukoht, mille põhjal saab abivajajale appi minev patrull automaatselt ette ka teekonna, mida mööda kõige kiiremini kohale jõuda. Samuti on kaardil kirjas lisainfona, kui tõsiselt on keegi kannatada saanud või millist abi vajatakse ning kas lisaks politseile on kohale sõitmas ka kiirabi või päästjad. See info jõuab infosüsteemi SOSist.
Lõppu üks eluline lugu ka, sest Apollo abil on väga lihtne kindlaks teha, kui vana inimene on.
Sel aastal toimunud Weekend Music Festivalil käis paar arendustiimi liiget jalgsipatrulliga festivalialal kaasas. Mõne aja pärast märkasid politseinikud noori, kes tarvitasid alkoholi. Politseinikud läksid noorte juurde ja küsisid, mis noorte nimed on. Noored ütlesid seepeale nimed, kuid infosüsteem ei suutnud kedagi sellenimelist leida.
“Me olime juba mures, et äkki oleksime pidanud süsteemi ka osalise otsingu tegema, kui kogenud politseinik noortele teatas, et selliseid inimesi pole olemas ja öelgu noored nüüd oma õiged nimed,” meenutas Sepp.
Seepeale meenusid noortele neidudele nende õiged nimed ja e-politsei leidis nende andmed kenasti ka üles.
“Lahe oli veel see, et kui noorte vanused olid kindlaks tehtud, märkis üks politseinik noortele elukogenult, kas teie siis arvasite, et politsei infosüsteemid edasi ei arenegi?”
Uue välipolitsei arvutitöökoha loomist rahastab Sisejulgeolekufondi kaudu Euroopa Liit ja Siseministeerium.
