Elektrisõidukite osakaal turul on tasapisi tõusmas, kuid selleks, et keskkonnasõbralike liiklusvahendite järjest kasvava arvuga sammu pidada, tuleb riikidel tagada selleks vajalik taristu. Linnadesse ja maanteede äärde on katsetamiseks kerkimas erinevaid innovaatilisi ja põnevaid elektrisõidukite laadimispunkte – millised neist võiksid tulevikus laialdaselt kasutusele jõuda?

Autoturu tulevik on roheline

Mitmed riigid on seadnud eesmärgiks 2030. aastaks sisepõlemismootoriga sõidukite müüki oluliselt piirata või keelata ning toetada elektrisõidukite tootmist ja kasutamist. Rahvusvahelise Energiaagentuuri hinnangul sõidab aastaks 2030. maailma teedel ligi 250 miljonit elektrilist sõidukit ning iga-aastane müük küündib 44 miljoni särtsumasinani. 

Üheks murekohaks saab praegu veel pidada elektrisõidukite laadimispunktide puudust või ebaühtlast jaotust. Selleks, et juhid ei peaks muretsema keset sõitu tühjaks saava aku pärast, peab olema tagatud piisava tiheduse ja võimsusega laadimisvõimalused, mis kõigile ligipääsetavad. Mitmed riigid ja linnad teevad olukorra parandamiseks aktiivselt tööd ja nii mõndagi põnevat varianti on juba ka katsetatud. 

Juhtmevaba laadimine

Autode akusid saab sarnaselt telefonidele juhtmevabalt laadida. Teekatte või parkla põranda sisse paigaldatakse induktsioonlaadija ning juhil tuleb lihtsalt oma auto selle kohale või piisavalt lähedale parkida. Antud laadija kasutamiseks on auto põhjale selleks otstarbeks paigaldatud magnetpool, mille kaudu aku laadima hakkab.

Praegu katsetatakse selliseid juhtmevabu laadimispunkte näiteks Suurbritannias Nottinghamis 3,4 miljonit inglise naela suuruse eelarvega projekti raames. Esialgu kasutavad laadimispunkte ainult taksod, et vältida ühte punkti laadima toodud autode kuhjumist ning järjekordi. 

Pop-up laadijad

Linnades võiks kasutada ruumisäästlikku lahendust, nagu pop-up laadijad, mis mobiilirakenduse kaudu aktiveerimise peale kõnniteest välja kerkivad. Londoni päritolu firma Urban Electric Networks on arendanud välja seadmed, mis pärast laadimist kõnnitee sisse peituvad ning neid on 2019. aastast alates Oxfordis ka edukalt katsetatud. Ettevõtte käesoleva aasta plaanidesse kuulub selliste laadijate masstootmise alustamine.

Lambiposti laadijad

Euroopas on umbes 90 miljonit tänavavalgustusposti, mida võiks kasutada ka elektrisõidukite laadimispunktidena ning Euroopa Liit loodab neist ligi 10 miljonit nutikaks ümber ehitada, paigaldades Wi-Fi, õhukvaliteedi ja niiskusesisalduse sensorid ning elektrisõidukite laadimisvõimaluse. Loomulikult muutub säästlikuks ja nutikaks ka laternapostide põhifunktsioon – tänavavalgustus.

Tegemist on mugava lahendusega, sest kasutatakse ära juba paigas olevat taristut, täiendades seda laadimisvõimaluse ja muude tarkade funktsioonidega. Teiste seas tegeleb teemaga firma Char.gy, mille andmetel suudaks lambipostile paigaldatud seade tunni ajaga auto akut 32 kilomeetri jagu laadida.

Isekuumenevad akud

Elektrisõidukite aku täiesti täis laadimisele võib laadimispunktides kuluda isegi ligi neli tundi ning võrreldes paari minutiga, mis kulub bensiini- või diiselkütuse tankimisele, on see kahtlemata juhile tülikam. Kiirlaadijad suudavad aku ligi 80%-ni täis laadida umbes poole tunniga, kuid tulevikus loodetakse seda protsessi veelgi kiirendada. Koduste laadijate puhul kulub aku täis laadimiseks 12 tundi või rohkemgi. 

Penni Ülikooli teadlased on nimelt välja töötamas uut sorti akusid, mille laadimine võiks võtta aega ainult kümme minutit. Praegu kasutusel olevad akud kaotavad madalate temperatuuride juures laadimisel ajapikku võimsust ning nende eluiga väheneb. Samas kahjustab akut ka suurema kuumuse juures laadimine. USA teadlaste uus tehnoloogia võimaldaks toota selliseid akusid, mis soojendaksid ja jahutaksid end kiiresti ise. Nii saab tagada, et laadimise hetkeks on saavutatud optimaalne temperatuur ning kui aku täis, jahtub see ka sama kiirelt maha.

Elektrilised teed

Kui enamik teekattesse paigaldatud laadimispunkte töötavad siis, kui auto seisab, on Rootsis käivitunud projekt, mille käigus katsetatakse elektrifitseeritud teid, mis laeks autosid ka liikumise ajal. Projekt sai alguse 2018. aastal ning on jätkuvalt testifaasis.

Projekti raames on elektrifitseeritud umbes 2-kilomeetrine teelõik Stockholmi lähistel. Sõidukile kinnitatakse anduriga, mis teelõigule jõudmise fikseerib ning aku laadimise aktiveerib. Laadimine katkeb, kui auto jääb seisma või sooritab teisest autost möödasõitu.

Mida rohkem võimalusi elekektrisõidukite laadimiseks tekib, seda hõlpsam on inimestel langetada keskkonnasõbralikke valikuid. Projektid on küll omanäolised ja igaüks isemoodi lähenemisega, aga annavad aimu sellest, millises suunas transpordisektor liikumas on.