Ridango blogi

Kuidas mõjutas kriis ühistranspordi kasutamist?

Foto: Scanpix Baltics.

Koroonaviirusest tingitud eriolukord muutis inimeste liiklemisharjumusi ning ühistranspordis pandi enam rõhku inimkontakti vähendamisele. Eesti ettevõtte Ridango müügidirektor Argo Verk räägib, kuidas mõjutas kriis liiklemist ning milline võiks olla ühistranspordi tulevik.

Ühistransport on oluline osa iga riigi pakutavatest teenustest ning selle roll suureneb tulevikus veelgi. Eesmärk on muuta ühistranspordi kasutamine nii mugavaks ja kiireks, et see oleks linnades parim võimalik variant liiklemiseks.

Tuleviku märksõna on kontaktivabadus

Viiruse leviku tõkestamiseks tuli vähendada inimestevahelist kontakti, eriti ühistranspordis, mida kasutatakse iga päev. Tallinnas oli üks suurimatest kriisiga kaasnenud muutustest see, et ühissõidukites enam juhilt piletit osta ei saa.

Muudatus oli vajalik juhtide kaitsmiseks, et vältida võimalikku kokkupuudet nakatunud reisijatega. Samal põhjusel ei toimunud eriolukorra ajal ühistranspordis piletikontrolli, mis küll tänaseks on taastunud.

Eesti on piletiostu ja -valideerimise kasutusmugavuse osas maailmas eesrinnas. Paljudes riikides ja linnades tuleb endiselt soetada paberpilet ning maksta sularahas. Samas liigub ka muu maailm Eestiga sarnaselt vääramatult viipemaksete ja kontaktivabade lahenduste suunas.

Kontaktivaba piletisüsteem eeldab transpordikaarte, mobiilirakendusi või pangakaardiga viipemakset ühistranspordis. Nende kasutamisel ongi võimalik juhid reisijatest vaheseina või kabiini abil eralda nii, et neil ei tule reisijatega kontakti astuda.

Autod ei mahu tulevikus linnadesse ära

Koroonaviiruse leviku ajal sõideti rohkem autodega, et vältida kokkupuudet teiste inimestega ning vähendada nakatumise riski. Tegemist on aga ajutise trendiga, sest linnades on ühistransport üldjuhul mugavam ja kiirem variant.

Ennustatakse, et 2050. aastaks elab ligi 70 protsenti maailma rahvastikust linnades. Linnastumise suurenedes ja rahvaarvu kasvades ei ole mõeldav, et kõigil on tulevikus oma auto, sest nii ei mahu inimesed lihtsalt linna ära. Kui visualiseerida näiteks 300 inimest isikliku autoga või 300 inimest ühistranspordis, on selge, et enam rõhku tuleb hakata panema ühistranspordi populariseerimisele.

See ei tähenda, et autodest peaks tulevikus sootuks loobuma, vastupidi, auto on mitmel pool asendamatu transpordivahend ja hajaasustusega piirkondades igati omal kohal. Tõenäoliselt muutub aga autode kasutamise vorm. Näiteks ei pea igal perel tulevikus olema isiklik auto, vaid seda võib jagada naabriperega. Nii on võimalik hoida kokku raha ning säästa keskkonda.

Ühistransport hoiab keskkonda

Mida rohkem inimesi sõidab ühistranspordiga, seda vähem kahjustame loodust ja elukeskkonda. Liigne autode kasutamine kiirendab kliimasoojenemist ning mõjutab negatiivselt linnade õhu kvaliteeti, kahjustades nii elanike tervist.

See aga tähendab, et mida rohkem panustavad linnad, riigid ja ettevõtted ühistranspordi kvaliteedi parandamisse, seda helgem on kõigi tulevik. Ka Eestis loodud ja toodetud oranžide validaatorite ajendiks on lisaks kasutusmugavusele soov hoida ja säilitada keskkonda.

Ühistransport peab olema kiire, kaasaegne ja mugav

Selleks, et inimesed eelistaksid linnades ühistransporti, peab selle kasutamine olema mugav ja meelepärane ning sõit sihtpunkti kiire. See tähendab, et lisaks kontaktivabale piletisüsteemile peaks transpordivahendid olema kaasaegsed, puhtad, õhutatud ning piisavalt ruumikad, et inimesed tunneksid end neis liigeldes mugavalt.

Oluline on ka jälgida, et peatused paikneksid nii, et inimesed ei peaks ühistranspordini jõudmiseks pikalt kõndima. Vastasel juhul eelistab bussipeatusest liiga kaugel elav inimene külma või vihmase ilmaga sooja autot.

Ühistransport peaks katma kõik peamised suunad, kuhu inimesed liiguvad ja seetõttu on sõidumarsruutide kohendamine ning kaasajastamine pidev töö. Tihti on linnades ühistranspordi võrgustik planeeritud juba aastakümneid tagasi, aga selleks, et linna arenguga kaasas käia, tuleb pidevalt jälgida, et kõikide linnaosade vahel oleks mugav ühendus.

Eesti puhul on positiivseks näiteks meie lennujaam, kuhu mõne aasta eest trammiliin ehitati. Täna saab otse terminali ukse eest astuda trammi, osta ühe pangakaardi viipega validaatorist pileti ning 15-20 minuti pärast juba kesklinnas trammist maha astuda. Säärane mugavus ja kesklinna jõudmise kiirus on maailmas ainulaadne ning kahtlemata on ühistransport antud juhul mugavaim variant kesklinna jõudmiseks.

Piits ja präänik

Inimeste harjumusi on võimalik aja jooksul muuta, aga selleks tuleb soovitud käitumist toetada ja vana harjumus ebamugavaks muuta. Autoga liiklemine on tegelikult Tallinna kesklinna piirkonnas juba piiratud parklakohtade ja kõrgete parkimishindade tõttu võrdlemisi ebamugav.

Linn on loonud Pargi & Reisi lahenduse, mis pakub küll soodsat parkimist ja tasuta ühistransporti, aga ka need parklad on tööpäeval autosid täis ja seega võiks mõtelda täiendavate soodustuste peale neile inimestele, kes eelistavad auto asemel ühistranspordi kasutamist.

Oled sa GEENIUS, RIKAS või PRO? Vali sobiv tellimus siit.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.