Riigihange viidi läbi Pärnumaa Ühistranspordikeskuse vedamisel, kellele lisaks osalevad projektis veel ka Tartumaa ja Kagu Ühistranspordikeskused.
Vastavalt sõlmitud lepingule arendab Ridango edasi nimetatud piirkondades juba toimivat ühistranspordi piletisüsteemi, lisades sellele sotsiaal- ja nõudluspõhise transpordi funktsionaalsuse ja äriloogika.
Uus teenus käivitatakse etappides, millest esimene valmib juba 2020. aasta sügisel. Projekti lõpptähtaeg on 2021. aasta kevadel.
Ridango loob muuhulgas uued mugavad kliendiliideseid veebiportaali ja mobiilirakenduse näol, aga lisab süsteemi ka uuenduslikku funktsionaalsust, näiteks automaatse marsruudi ja tööülesannete planeerimise.
Sotsiaaltransport kui nõudepõhine ühistransport
„Minu arvates on saabunud aeg käsitleda sotsiaal- ja ühistransporti samadel alustel. Meie kontseptsiooni kohaselt on sotsiaaltranspordi puhul tegemist lihtsalt nõudepõhise ühistranspordiga.
Seejuures mõistame ühistransporti ühiskondlikult korraldatud transporditähenduses, mitte aga kui transporti, kus tingimata hulgakaupa ühiselt sõitma peaks“ ütles Andrus Kärpuk, MTÜ Pärnumaa Ühistranspordikeskuse juhataja.
Teised projekti kaasatud maakonnad tegelevad hetkel sotsiaaltranspordi bussiteenuste osutajate hankimisega ning käivitavad teenuse järk-järgult.
“Kahtlemata on see Ridango jaoks oluline samm,” ütles Ridango müügidirektor Argo Verk.
“Sotsiaaltransport ning hajaasustusega piirkondade ühistransport peavad muutuma kuluefektiivsemaks ning inimestele mugavamaks kasutada. Oleme rõõmsad, et saame koos Eesti maakondadega viia oma piletisüsteemi uuele tasemele, lisades sinna nõudepõhise transpordi jaoks vajalikud funktsioonid,” jätkas ta.
Mis on nõudepõhine transport ning miks on see oluline?
Tänu linnastumisele on hajaasustatud piirkondades paratamatult tekkinud äärealad, mis on jäänud ilma mõistliku sagedusega ühistranspordi teenuseta.
Vaatamata sellele elab nendes piirkondades endiselt inimesi, kelle jaoks on ühistransport tihti ainus viis, jõudmaks kriitiliselt oluliste teenusteni, mis asuvad lähimas keskuses, nende kodukohast kümnete kilomeetrite kaugusel.
Teiseks oluliseks aspektiks on sotsiaaltransport, mille eest vastutavad kohalikud omavalitsused. Neil on kohustus osutada transporditeenust inimestele, kes ei saa iseseisvalt ühistransporti kasutada kas oma tervisliku seisundi tõttu või muudel põhjustel.
Nõudepõhine transport aitab neid probleeme leevendada, pakkudes teenust, mis ei sõltu konkreetselt fikseeritud bussi marsruudist ega sõiduplaanist.
Ühistranspordiettevõtte jaoks aitab vajaduspõhine teenus suurendada pakutava teenuse tõhusust, võimaldades saata marsuudile näiteks sobiliku istekohtade arvuga sõiduki. Samuti saavad ühistranspordikeskused teenuse osutamist detailsemalt monitoorida, muutes kogu protsessi läbipaistvamaks.
On tõenäoline, et tulevikus saab nõudepõhist transpordilahendust kasutada üle terve Eesti ning see on täielikult integreeritud tavapärase ühistranspordivõrgustikuga.
