Aastal 2018 on juba ilmunud hulgaliselt häid PlayStation 4 eksklusiivmänge, mida ei saa kuskil mujal mängida kui üksnes PlayStation 4 peal.
Siin on edetabel selle aasta kõige parematest PlayStation 4 mängudest, mis on ilmunud esimese poolaasta jooksul. Loodetavasti tuleb ka teine poolaasta Sony konsooli omanikele niivõrd hea.
1. God of War
Sõjajumal Kratos on PlayStationi sõpradele tuntud juba PlayStation 2 ja 3 pealt, kui ta madistas Vana-Kreeka jumalatega. Nüüd aga on mänguseeria olulisemalt täiskasvanumaks saanud ja jõudnud otsaga välja Norra mütoloogiasse.
Ilmselt on “God of War” üks selle aasta parimaid mänge üldse, pakkudes emotsionaalset ja väga põhjalikku lugu, mis räägib Kratise ja tema poja pikast teekonnast. Samas varem sarjas põhikohal olnud võitlussüsteem on parem kui kunagi varem. Kratos on mõõgad maha jätnud ja võitleb seekord kirvega, mida saab visata ja igatpidi täiustada.
PlayStation 4 Pro peal näeb mäng fantastiliselt hea välja, aga samuti pole põhjust nuriseda tavalise PlayStation 4 peal. Kusjuures seda Norra mütoloogilist maailma saad üsna vabalt ise avastada ja mäng ei sunni sind üksnes ühes suunas liikuma. Tõeline meistriteos, mille sarnaseid mänge ei tehta just eriti tihti.
2. Detroit: Become Human
Kui sulle meeldivad mängud, kus sinu tehtud valikud tõesti loevad, siis on “Detroit: Become Human” täpselt sulle. Mitte kaugel tulevikus elavad inimesed kõrvuti androididega – inimesesarnaste robotitega. Aga siis läheb midagi valesti ja mingil põhjusel hakkavad androidid inimeste vastu mässama.
Peategelasteks ongi kolm androidi ning sinu otsustada on, milline see tulevikumaailm olema saab. Kas androidide mäss saab olema vägivaldne või rahumeelne? Kas see osutub võidukaks või surutakse maha? Peale suurte küsimuste on ka mängus iga üksiku tegelase saatus.
Mängu arendaja David Cage on varem teinud “Fahrenheiti”, “Heavy Raini” ja “Beyond: Two Soulsi”, mis kõik on samasugused filmilikud, valikutel põhinevad mängud. “Detroit: Become Human” aga on ilmselt parim mäng, mis ta on kunagi teinud.
3. Persona 5
Persona 5 on rollimäng, mis jaguneb kaheks osaks. Üheks osaks on teismeliste koolielu simulaator, mida sa teed, kellega suhtled ja kui hästi kellega läbi saad. Teine osa on aga peidus selle pinna all paraleelreaalsuses, kus tuleb käigupõhiselt võidelda kõikvõimalike alateadvusest pärit veidrate vastastega.
Selline segu kõlab väga kummaliselt, aga kuna see on sarja varasemates mängudes väga hästi toiminud, siis toimub see ka siin. Arvesta ainult ühe asjaga: see on väga pikk mäng, mille läbimiseks kulub vähemalt sada tundi.
4. Shadow of the Colossus
“Shadow of the Colossus” ilmus esimest korda 2005. aastal PlayStation 2 peale, kuid selle aasta alguses lasti mängust välja uusversioon. See aga ei paku mitte ainult natukene paremat graafikat, vaid mäng on otsast lõpuni praktiliselt uuesti tehtud.
Omalaadses mängus on sul avastada suur ja küllaltki tühi avatud maailm. Eesmärke on ainult üks: leida ja hävitada 16 kolossust ehk gigantset koletist, kes selles maailmas ringi liiguvad. Tegemist aga pole võitlusmänguga, vaid iga koletis on otsekui mõistatus, mis hakkab pihta juba koletise leidmisega.
Kui oled ta leidnud, siis pead mõistatama, millised on tema nõrgad küljed ja neid siis ära kasutama. Nagu Taavet ja Koljat, ainult 16 korda ja iga kord on lahendus erinev. See on ilmselgelt mäng neile, kes tahavad midagi teistsugust ja sügavamat.
5. Moss
“Moss” on ainus virtuaalreaalsusmäng selles nimekirjas. Aasta alguses PlayStation VR-ile ilmunud mäng räägib loo väikesest hiirekesest, keda sa pead virtuaalmaailmas juhendama. Sul tuleb aidata tal mõistatusi lahendada ja väiksemaid lahinguid pidada.
Kusjuures mängus kehastud sa raamatulugejaks, kes lugejana hiirekest tema seiklustes aitab ning mängumaailmas tõstab ja nihutab tema teele asju, et tal lihtsam oleks ja et see hiir ise mõistatusi ei peaks lahendama. Üks harvaesinevalt südamlik ja südamega tehtud mäng.
