Kas lambiga projektoritele lüüakse hingekella? Laserprojektorid muutusid mõistlikult odavaks

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.

Kui lambiga projektorite ainsaks eeliseks laseprojektorite ees on jäänud vaid hind, siis peagi saab ka see eelis kaotatud, sest uued odavad laserprojektorid muutuvad aina odavamaks. Kui enam-vähem sama hinna juures valida laser- või lampprojektori vahel, siis tavaliselt enam küsimust ei teki ja laserprojektori eelised on ilmsed.

Laserprojektorid ei vaja lambivahetust ega hooldust. 2014. aastast alates müüdud mudelid on endiselt veel hooldusvabalt töös, sest standardgarantii kehtib 12 000 tundi või viis aastat. Selle aja jooksul lubab Sony, et projektori heledus oluliselt ei kahane. Sony julgeb lubada tööaega ka kuni 20 000 tundi, mille jooksul heledus ei vähene alla 80%.

Seega kõik seni ostetud laserprojektorid on veel siiamaani garantiiajas ja toimivad. Jaapanist käisid hiljuti ühes Soome ülikoolis Sony spetsialistid uurimas, kas midagi on juhtunud ühena esimestest ostetud projektoriga, millel täitus just 12 000 töötundi. Leiti, et kõik on täiesti normi piires ja projektor võib rahulikult edasi töötada.

Äsja tuli välja Sony uus odav installatsiooniprojektor ärikasutajatele, mille 5000-luumenine WUXGA resolutsiooniga mudel VPL-PHZ10 jääb hinnaklassi 3600 eurot (WXGA resolutsiooniga mudel VPL-PWZ10 aga 2800 eurot). See ongi võrreldav juba lambiga mudelitega selle valgustugevuse juures.

Miks siis sama kallis laser ikkagi parem on, kui lambiga mudel?

Põhjuseid on mitmeid. Alustame näiteks sisselülitamisest – kui lambiga projektor vajab sisselülitamisel soojenemisaega ja hakkab alles teatud aja möödudes (keskmiselt üks minut) pilti näitama, siis laserprojektor käivitub hetkega.

Teiseks eeliseks on muidugi laserprojektori suurem kontrast ja paremad värvid. Lasertehnoloogia suudab pilti paremini esitada, kui lambiga taustvalgustusega.

Kui on tegemist kriitilise kohaga, näiteks ülikooli auditooriumi, konverentsi- või etendusesaaliga, siis ei saa lubada endale keset seanssi lambi läbipõlemist – kes läheb siis lae alla pirni vahetama? Laserprojektoriga seda ei juhtu, midagi vahetada pole vaja.

Nagu öeldud, on seade hooldusvabalt töövõimeline garantiitingimustele vastavalt kas 12 000 tundi kasutades või viis aastat hoides, oleneb, kumb enne kätte jõuab. Praegu pole toodetud laserprojektoritele veel kumbki tähtaeg kätte jõudnud.

Sony VPL-PHZ10 on, nagu teisedki uued laserprojektorid, ka õhufiltri osas hooldusvab. Iga saja tunni järel puhastab seade oma filtrit ise. Selleks koputatakse ja raputatakse filtrist automaatselt tolm välja. Nii võib suures konverentsi- või koosolekusaalis laserprojektori kasvõi viieks aastaks kõrgele lakke kinnitada ja seal üleval pole vaja kordagi käia, et midagi teha ja hooldada.

Sony VPL-PHZ10 – miks see on hea äriprojektor?

Sony uus laserprojektor VPL-PHZ10 on nn installatsiooniprojektor.  See paigaldatakse tavaliselt mõne avaliku saali või koosolekuruumi lakke ning sinna see jääbki, seade pole mõeldud ühest kohast teise tassimiseks. Statsionaarne seade on natuke suurem kui mobiilsed projektorid, suurema valgusjõuga ja seetõttu ka rohkema müraga.

Kodukinoks pole installatsiooniprojektorid mõeldud just suurema müra tõttu, kuid uuel VPL-PHZ10-l on ka müratase oluliselt väiksem, vaid 28 detsibelli. Suuremas ruumis seda pole peaaegu kuulda.

Sony kasutab 3LCD tehnoloogiat, mis toimib 100% laservalgustusega ja on võrreldes hübriidlahendustega (laser + LED) eredam, samuti töökindlam ja hooldusvaba.

Siin on mõned olulisemad VPL-PHZ10 tehnilised näitajad:

  • Valgustugevus 5000 lm
  • Eraldusvõime: WUXGA (1920 x 1200 pikslit)
  • Tehnoloogia: laser, 3LCD
  • Kontrast: 200 000 : 1
  • Võrguühendus: HDBaseT
  • Kaabliühendused: 1x RGB, 2x HDMI, Video, Audio-out
  • Kaal: 10 kg
  • Tööiga (garantiiga): 5 aastat või 12 000 töötundi

Nii nagu uutel nutiteleritel, on ka projektoritel kasutusel mitmed pildiparandustehnoloogiad. PHZ10 parandab sisendsignaali kontrasti ja pilditeravust, säilitades ka kõik hallid varjundid täieliku musta ja eredaima valge vahel.

HDBaseT tugi tähendab, et kaablite hulka saab oluliselt vähendada ja pildi võib saata projektorisse üle võrgu suurematelt kaugustelt (kuni 100 meetrit), kui videokaablid võimaldavad. Muudest ühendustest on esindatud VGA, DVI, HDMI, komposiit- ja komponentvideo, USB ja helisisend / heliväljund.

Kui projektorit ei saa ekraani suhtes täpset keskele sättida, on võimalik pilti nihutada 10% ulatuses vasakule-paremale või +20% kuni +55% vertikaalselt.

Uue tarkvaraga Projector Manager Tool (DSMA-PM1) v1.0 saab kõrvuti kokku liita mitme projektori pildid, nii et üleminekut pole silmaga näha – ühendatud projektorid korrigeerivad värve ja väldivad ülekattega pildiääri. See aitab luua konverentsidel või üritustel hiigel-ekraane nii, et mitme projektori piltide üleminekud pole nähtavad.

Sony kodukinoprojektorite valikuga saab tutvuda meie e-poes siin ning ärikasutajate toodetega siin.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.